4. juu­nist 15. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Et lap­sed olek­sid õnne­li­kud”. Kunst­nik Sii­ma Škop oli ala­ti rõõ­mus, kui sai las­te­le joo­nis­ta­da. Tal­le meel­dis teha nii, et las­te­le meel­diks ja et nad olek­sid õnne­li­kud. Sel­le­pä­rast ta põhi­li­selt väi­ke­s­te­le raa­ma­tu­sõp­ra­de­le joo­nis­tas­ki. Sii­ma Ško­pi imeilu­said raa­ma­tu­pil­te on imet­le­nud mitu põlv­kon­da lap­si. Kül­lap on väi­ke Mukk, vah­va rätsep, […]

4. juu­nist 15. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Kõnelu­sed tiigriga”. Donald Bis­set on ing­li­se tele­vi­sioo­ni­näit­le­ja, kunst­nik ning las­te­kir­ja­nik. 30. augus­til tähis­ta­tak­se tema 105. sün­ni­aas­ta­päe­va. Oma mui­nas­lood esi­tas Donald Bis­set esmalt tele­vi­sioo­nis, siis tegi nei­le juur­de pil­did ja andis väl­ja raa­ma­tu­te­na. Näi­tu­se­pilti­del ole­vad tiig­rid ei söö liha, vaid nei­le mait­se­vad sõnad ja meel­divad mui­nas­ju­tud. Kül­lap leiavad

Kõnelu­sed tiigrigaKõnelu­sed tiigrigaRead More »

4.–29. mai­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus “Kir­ja­ni­kud fila­tee­lias”. “Kir­ja­ni­kud fila­tee­lias” on näi­tus Samuel Golom­bi mar­gi­ko­gust. Eest­las­test on kõnel­dud ikka kui lau­lu­rah­vast, kuid eest­la­sed on ka raa­ma­tu­rah­vas. Aus­tuse ja mee­les­pi­da­mise mär­giks on kir­ja­nik­ke kuju­ta­tud ka ees­ti post­mar­ki­del. Koh­tu­me läbi fila­tee­lia Fr. R. Kreu­tzwal­di, K. J. Peter­so­ni, Lydia Koi­du­la, Eduard Vil­de ning pal­ju­de teis­te aus­ta­tud ja armastatud

Kir­ja­ni­kud fila­tee­liasKir­ja­ni­kud fila­tee­liasRead More »

20. april­list 1. juu­ni­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Hapud vii­na­mar­jad”. Näi­tu­sel on väl­jas val­mid „Vares ja reba­ne“ ning „Reba­ne ja vii­na­mar­jad“. Nen­dest on väl­ja nopi­tud reba­se mee­li­tu­sed vare­se­le, et temalt juust kät­te saa­da ning reba­se sõnad, miks ta nii väga soo­vi­tud vii­na­mar­ju õie­ti ei taha­gi. Vare­sed on meis­ter­da­nud Vil­jan­di Huvi­koo­li õpi­lased, keda juhen­das õpe­ta­ja Elle

Hapud vii­na­mar­jadHapud vii­na­mar­jadRead More »

20. april­list 1. juu­ni­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Kõik on jäl­le häs­ti ehk kui­das las­te­raa­ma­tu­va­re­sed endale nimed said”. Nele Moos­ti raa­ma­tus „Kõik on jäl­le häs­ti ehk Kui­das vares endale nime sai“ põeb vares nime­va­lu ja küsib dok­to­rilt nimeot­sus­ta­mis­tablette. Nimelt tahaks vares endale kan­ges­ti nime. Õnneks on teis­tel las­te­raa­ma­tu­te vares­tel liht­sa­malt läi­nud. Nad on kas lihtsalt

Kõik on jäl­le häs­ti ehk kui­das las­te­raa­ma­tu­va­re­sed endale nimed said Kõik on jäl­le häs­ti ehk kui­das las­te­raa­ma­tu­va­re­sed endale nimed said Read More »

1.–29. april­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Aprill”. Oma per­so­naal­ses­se kalen­der­märk­mik­ku pane­me kir­ja isik­lik­ke täht­päe­vi ja ‑sünd­mu­si, kuid veame nüüd näpu­ga jär­ge ja vaa­ta­me, mil­li­sed täht­päe­vad on juba kalend­ri­te­gi­ja­te poolt pai­ka pan­dud. On mõju­tusi rah­va- ja kiri­ku­ka­lend­rist, mõn­da­gi on üle võe­tud ka mujalt maa­il­mast. Vaa­ta­me siis lähe­malt seda aas­ta nel­jan­dat kuud, april­li, mil­le koh­ta võib öelda

AprillAprilRead More »

16. märt­sist 29. april­li­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­näi­tus “Aas­ta loom — mets­si­ga”. Näi­tus tut­vus­tab sel­le aas­ta loo­ma mets­si­ga. 16. märt­sist 29. april­li­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­näi­tus “Aas­ta loom — mets­si­ga”. Näi­tus tut­vus­tab sel­le aas­ta loo­ma metssiga.

2.–31. märt­si­ni näi­tus “Heli­loo­ja Vel­jo Tor­mis”. 2.–31. märt­si­ni raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek sar­jast “Isad ja pojad”. Vel­jo Tor­mise sugu­la­sed — kir­ja­ni­kud, tõl­ki­jad ja luu­le­ta­jad Paul Rum­mo, Paul-Erik Rum­mo, Viiu Härm. Väl­ja­pa­nek nen­de loo­min­gust. 16. märt­sil näi­tus “Taba­ma­ta Vil­de”. 4. märt­sil üri­tus las­te­le “Minu esi­me­sed trii­bu­li­sed”. Tähis­ta­me Eduard Vil­de 150. sün­ni­aas­ta­päe­va. Ette­lu­ge­mi­ne „Minu esi­me­sed trii­bu­li­sed“, aru­te­lu tee­maks „Karis­ta­mi­ne“. Täna­vu­sel muusika-aastal

Märt­si­kuus Sak­si raa­ma­tu­ko­gusMarch in Sak­si Pub­lic Lib­raryRead More »

2. veebruarist 30. märt­si­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Ees­ti esi­me­ne krimi‑, nalja‑, rei­­si- ja romaa­ni­kir­ja­nik. Eduard Vil­de 150”. Vil­de loo­min­gu­ga peaks tut­tav ole­ma iga eest­la­ne, mit­med ta teo­sed on läbi aega­de kuu­lu­nud üld­ha­ri­dus­koo­li­de õppe­ka­vas­se. Auto­ri väga mahu­kast kir­jan­dus­li­kust päran­dist leiab kõi­ke, ala­tes kri­mi­naal­ro­maa­ni­dest ja lõpe­ta­des rei­si­kir­ja­de­ga. 2. veebruarist 30. märt­si­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Ees­ti

Ees­ti esi­me­ne krimi‑, nalja‑, rei­si- ja romaa­ni­kir­ja­nik. Eduard Vil­de 150Ees­ti esi­me­ne krimi‑, nalja‑, rei­si- ja romaa­ni­kir­ja­nik. Eduard Vil­de 150Read More »

2. märt­sist 11. april­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Sää­sest ele­vant”. Hei­ki Vile­pi luu­le­tu­ses teeb üks poiss pisi­kese krii­mu pärast sää­sest ele­van­di. Vae­valt et kir­ja­nik ise elus mõne asja pärast sää­sest ele­van­di teeb, aga sõna­dest jut­te ja luu­le­tusi küll. Las­te­raa­ma­tu­id on tal ilmu­nud arvu­kalt ja nen­dest pani­me­gi kok­ku näi­tu­se. Hei­ki Vilep on käi­nud las­te­kir­ja­ni­ke tuuriga ka

Sää­sest ele­vantSää­sest ele­vantRead More »

2. märt­sist 11. april­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Lon­di­ga ele­vant Lon­dis­te”. Just sel­list lon­di­ga ele­van­ti Siim endale sün­ni­päe­vaks tah­tis­ki. Lon­dis­te väl­ja mõel­nud kir­ja­ni­ku Iko Mara­ni sün­nist möö­dub sel­le aas­ta 11. märt­sil 100 aas­tat. Mit­me põlv­kon­na luge­jad teavad, et raa­ma­tus oli Sii­mu uue sõb­ra õige nimi Vant. Tei­sed kir­ja­ni­kud mäle­ta­vad Iko Mara­nit kui ava­ra mee­le­ga ja leebet

Lon­di­ga ele­vant Lon­dis­teLon­di­ga ele­vant Lon­dis­teRead More »

16. veebruarist 28. märt­si­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­näi­tus “Sajan­di kaks Ees­ti suur­ku­ju. Jaan Kross 95 ja Eduard Vil­de 150”. 2015. aas­tal tähis­ta­tak­se kahe Ees­ti kir­ja­mehe Eduard Vil­de ja Jaan Kros­si sün­ni­aas­ta­päe­vi, 19. veebruaril Jaan Kros­sil 95 ja 4. märt­sil Eduard Vil­del 150. Pal­ju­de­le on tun­tud Vil­de raa­ma­tud “Minu esi­me­sed trii­bu­li­sed”, “Maht­ra sõda”, “Kül­ma­le maa­le” ja Jaan

Sajan­di kaks Ees­ti suur­ku­ju. Jaan Kross 95 ja Eduard Vil­de 150Sajan­di kaks Ees­ti suur­ku­ju. Jaan Kross 95 ja Eduard Vil­de 150Read More »

14. jaa­nua­rist 27. veebruari­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Aas­ta loom aas­ta­te­ta­gus­tes mui­nas­jut­tu­des”. Sel­le aas­ta loo­maks vali­ti mets­si­ga. Mets­si­gu uitab Ees­ti metsa­des prae­gu nii pal­ju, et tee­vad kah­ju nii met­sas kui põl­lul ja val­mis­ta­vad ini­mes­te­le muret. See et aas­ta loom – mets­si­ga – on jõud­nud pal­ju­des­se aas­ta­te­ta­gus­tes­se lugu­des­se, ei kur­vas­ta meid sugu­gi. Pani­me need lood hoopis

Aas­ta loom aas­ta­te­ta­gus­tes mui­nas­jut­tu­desAas­ta loom aas­ta­te­ta­gus­tes mui­nas­jut­tu­desRead More »

12. jaa­nua­rist 14. veebruari­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­näi­tus “Loo­du­se­ga sina peal”. “Kõik mu päe­vad on püha­päe­vad. Vai­mus elan kogu aeg loo­duses, sest mui­du ei kuju­ta ma oma elu üld­se ette. Ma pean vai­kust väga olu­li­seks, nii­sa­ma olu­li­seks kui üksiole­mist.” ütleb loo­dus­fo­tograaf Fred Jüs­si, kes tähis­tab 29. jaa­nua­ril oma 80. juu­be­lit. Näi­tu­sel on väl­jas raa­ma­tud, kus sees

Loo­du­se­ga sina pealLoo­du­se­ga sina pealRead More »

24. novemb­rist 10. jaa­nua­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Var­ese jõu­lud”. Vares Vil­le­mi­le talv meel­dis, sest siis ei pida­nud pesa ehi­ta­ma ega poe­gi toit­ma. Ja mis pea­mi­ne – tal­vel olid jõu­lud. Hen­no Käo jutus len­das vares õuelt õue­le, et head-pare­­mat nok­ka saa­da. Julius Oro tun­tud las­­te-luu­­le­­tu­­ses kõne­les vares lap­se­le oma jõu­lu­dest. Tema pidas pühi met­sas ja saiaks

Var­ese jõu­ludVar­ese jõu­ludRead More »

24.11.2014–10.01.2015 Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­näi­tus “Aas­ta oodat­uim aeg”. Aas­ta üks enim ooda­tud aeg on jõu­lud, mis sel aas­tal saa­vad algu­se 1. adven­di­ga 30. novemb­ril. Näi­tu­selt leiab jõu­lu­kin­gi idee, jõu­lu­luu­le­tu­se või hoo­pis kodu kau­nis­ta­miseks uue nipi.

13. oktoob­rist 20. novemb­ri­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­näi­tus “Rehe­ma­ja — põli­ne ja püsiv”. Eest­las­te põli­ne elu­hoo­ne rehi­ela­mu ehk rehe­ma­ja on ainu­laad­ne arhi­tek­tuu­ri­näh­tus, mil­le umb­kaud­ne vanus on tuhat aas­tat. Rehi­ela­mus väl­jen­dub aas­ta­tu­han­de­te tar­kus: sel­li­ses hoo­nes ela­des jäi ini­me­ne meie klii­mas ellu. 13. oktoob­rist 20. novemb­ri­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­näi­tus “Rehe­ma­ja — põli­ne ja püsiv”. Eest­las­te põli­ne elu­hoo­ne rehi­ela­mu ehk

Rehe­ma­ja — põli­ne ja püsivRead More »

3.–15. novemb­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Kee­ru­puu”. Eva Kof­fi raa­ma­tu tege­la­ne Kee­ru­tä­di elab Pel­gu­lin­nas suu­re kas­ta­ni­puu kõr­val roo­sas majas. Indrek Kof­fi raa­ma­tus saa­vad lap­sed koos vana­i­sa­ga vaht­ra­puu otsa roni­da ja maits­vat vaht­ra­mah­la juua. Raa­mat „Meie suur puu“ kõne­leb ühest puust, kes on just­kui pere­lii­ge, kõi­ge vanem ja tar­gem. Eva ja Indrek Kof­fi las­te­raa­ma­tu­test tuli­gi kokku

Kee­ru­puu“Twis­ter-tree”Read More »

1. oktoob­rist 15. novemb­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Raa­­ma­­tu- ja puu­leh­te­de tar­kus”. Meie raa­ma­tu­näi­tu­se kan­ge­laseks on PUU – raa­ma­tu lähe­da­ne sugu­la­ne. Pabe­rit val­mis­ta­tak­se pui­du­st ning mõle­mal on lehed. Raa­­ma­­tu- ja puu­leh­te­delt võib lei­da tar­ku­si puu­de koh­ta. Väl­jas on ka puutööraamatud.

1.–30. oktoob­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Ilmar Tomus­ki raa­ma­tu­te sala­dus­lik kadu­mi­ne”. Üks­kord suvel juh­tus raa­ma­tu­ko­gus kum­ma­li­ne lugu. Kui luge­ja soo­vis koju lae­na­ta Ilmar Tomus­ki las­te­raa­ma­tu­id, lei­dis raa­ma­tu­ko­gu­hoid­ja, et riiul oli tühi. Ilmar Tomus­ki raa­ma­tud olid müs­ti­li­selt haih­tu­nud. Kaht­lusta­ti sama­su­gust olu­kor­da nagu raa­ma­tus „Mau­no sala­dus­lik kadu­mi­ne“, kus üli­oht­lik vii­rus oli ära digi­ta­li­see­ri­nud kõik las­te­raa­ma­tud. Uuri­misel selgus,

Ilmar Tomus­ki raa­ma­tu­te sala­dus­lik kadu­mi­neRead More »

6. sep­temb­rist 11. oktoob­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Lau­lan oma Ees­ti lau­lu. Anna Haa­va 150” Need, kelle­le Haa­va luu­le­tusi kohe ei mee­nu, on kind­las­ti tema teks­ti­de­ga tut­ta­vad lau­lu­de kau­du. Lau­lud „Ei saa mit­te vai­ki olla“, „Kui sa tuled, too mul‘ lil­li“, „Meie, me ole­me põh­ja­maa lap­sed“ ja tei­sed luu­le­tu­sed on rah­va­li­ke lau­lu­de­na popu­laar­sed tänase­ni ja kuuluvad

Lau­lan oma Ees­ti lau­lu. Anna Haa­va 150Read More »