23. augus­tist 28. sep­temb­ri­ni 2024. a Tapa raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus „Üle­aed­sed. Läti­maa“.

Eest­la­sed ei võist­le kel­le­ga­gi roh­kem kui lät­las­te­ga, väi­ke rivaa­lit­se­mi­ne on läbi aega­de meie suhe­tes­se kuu­lu­nud, kuid vaja­du­sel on üks­teist ikka aida­tud. Pil­gu­heit Läti­maa­le, täies­ti tõsi­selt ja ka pisu­kese huumoriga.

26. augus­tist 28. sep­temb­ri­ni 2024. a saab Tapa raa­ma­tu­ko­gus näha Läti kunst­ni­ke ühis­näi­tust „Armas­tu­se­ga Läti­maalt“.

Oma töö­de­ga astu­vad üles seit­se kunst­nik­ku: esi­me­sel kor­ru­sel Arta Ozo­la-Jau­narāja ja Kiti­ja Role, tei­sel kor­ru­sel on väl­jas Alek­sei­js Nau­movs, Gita Treice, Ani­ta Paeg­le, Anda Straut­niece ja Gun­de­ga Muzi­kan­te tööd.

Näi­tu­se kuraa­tor Vii­ve Noor on näi­tu­se koh­ta öelnud:

“Lät­la­sed on meie arm­sad naab­rid ja hin­gelt lähe­da­sed. Lähe­da­sed on nad mei­le genee­ti­li­selt­ki. Kül­lap on meil see­tõt­tu pal­jus­ki sar­na­ne mait­se ja sar­na­sed aru­saamad. Seda väi­ke­st näi­tust raami­des mõt­lesin sel­le pea­le, et kui jät­ta kõr­va­le iga kunst­ni­ku isi­ku­pä­ra, siis mida­gi on sel­les näi­tu­ses see­su­gust, mis tule­tab meel­de meie endi näi­tusi. Mit­te et lau­sa võr­dus­mär­ki saaks pan­na, aga kui­da­gi oma­ne ja armas tun­dub see näi­tus küll. Soe ja sõb­ra­lik. On pil­te, mis pärit raa­ma­tu­test ja on pil­te, mis ekst­ra teh­tud meie näi­tu­se tar­vis. Ja ikka armas­tu­se­ga Lätimaalt.”

8. maist 7. juu­ni­ni 2024. a Tapa raa­ma­tu­ko­gu las­te- ja noor­te­osa­kon­nas näi­tus “Mare leh­ma­ka­ri”.

Tapa val­las on üks vah­va ees­ti kee­le õpe­ta­ja Mare. Kui ta para­jas­ti las­te­le väge­vaid kir­ja­kee­le tar­ku­si ei õpe­ta, siis on ta hoo­pis tra­gi loo­ma­pi­da­ja. Nimelt on tal kodus üle 400 leh­ma. Lüps­mist nad õnneks ei vaja, aga nii suu­re kar­ja­ga on siis­ki oma­ja­gu toimetamist.

Raa­ma­tu­ko­gus on näi­tu­sel ime­pi­si­ke osa Mare leh­ma­kar­jast. Tul­ge ja imet­le­ge, suu ammuuuu­li!
Näi­tus ava­tud 7. juunini.

19. märt­sist 29. april­li­ni 2024. a Tapa raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus “Lase­me keva­de tup­pa”.

Näi­tu­sel on esin­da­tud Tapa Muu­si­ka- ja Kuns­ti­koo­li täis­kas­va­nu­te kuns­ti­rin­gi vii­ma­se aas­ta jook­sul val­mi­nud tööd. Lase­me tup­pa keva­det ning pii­lu­me sahv­ris­se, mis on sügi­sest alles.

“Nüüd jät­kub val­gust kõi­gi jaoks
ja tal­ve­tusk su kõr­valt kaob.
Lau­luks suureks süda­mes saab rõõ­mu­raas –
on kevad tul­nud taas!”

Hel­dur Karmo

19. märt­sist 29. april­li­ni 2024. a Tapa raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Aas­ta tähed loo­duses”.

Igal aas­tal vali­tak­se väl­ja lii­gid, keda aas­ta jook­sul roh­kem tut­vus­ta­tak­se. Raa­ma­tu­näi­tus annab üle­vaa­te sel­le aas­ta tegi­ja­test looduses.

12. veebruarist 11. april­li­ni 2024. a on Tapa raa­ma­tu­ko­gu tei­sel kor­ru­sel väl­jas auhin­na­tud poola kunst­ni­ku Joan­na Conce­jo näi­tus raa­ma­tu­il­lust­rat­sioo­ni­dest.

Prant­sus­maal ela­valt kunst­ni­kult on ilmu­nud üle 20 raa­ma­tu ning ta on tei­nud koos­tööd mit­me­te tun­tud kir­ja­ni­ke­ga. Tema fan­taa­sia­kül­la­sed ja män­gu­li­se vormi­ga kujun­dused ammu­ta­vad ainest ümb­rit­se­vast elust ja koge­mus­test, kõi­ge alu­seks on aga lähe­da­sed ini­me­sed ning lapsepõlvemälestused.

“Minu raa­ma­tu­ku­jun­dused sün­nivad tea­tud lap­se­li­kust rõõ­must ja män­gu­lus­tist. Ma tõe­poo­lest armas­tan raa­ma­tu­id tehes lõbut­se­da ja olla män­gu­li­ne, see on mu sise­mi­ne vaja­dus,” on kunst­nik öelnud.

Ees­ti las­te­kir­jan­duse kes­ku­se kuns­ti­eks­pert Vii­ve Noor ise­loo­mus­tab kunst­nik­ku järg­mi­selt: “Joan­na Conce­jo on üks tun­nus­ta­tu­maid ja hin­na­tu­maid illust­raa­to­reid. Tema isi­ku­pä­ra­ne ja tund­lik käe­ki­ri, detai­li­rik­kus ja täp­sus, oskus lähe­ne­da köit­valt iga­päe­vas­te­le tee­ma­de­le, oota­ma­tud leiud ja “kas­tist väl­ja“ mõt­le­mi­ne võlu­vad ja ära­ta­vad imet­lust. Pal­jud kunst­ni­kud püüa­vad teda jäl­jen­da­da, aga seda tund­lik­kust mida leiame Joan­na pilti­delt, on ras­ke saavutada.“

Näi­tu­se on koos­ta­nud Poola Vaba­rii­gi Suur­saat­kond Tal­lin­nas koos­töös Ees­ti Las­te­kir­jan­duse Keskusega.

16. jaa­nua­rist 28. veebruari­ni 2024. a Tapa raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas Paco Roca isi­ku­näi­tus.

Paco Roca on tun­tud ja tun­nus­ta­tud kunst­nik mit­te ainult His­paa­nias, vaid kogu his­paa­nia­keel­ses maa­il­mas ja laie­malt­ki. Koo­mik­si­raa­ma­tu­te puhul on tege­mist era­kord­selt töö­ma­hu­ka ette­võt­mi­s­e­ga, mis nõuab lisaks suu­re­pä­rast joo­nis­tus­os­kust, mil­le­ga Roca ka tõe­poo­lest sil­ma tor­kab. Näi­tu­sel saab näha vali­kut tema illust­rat­sioo­ni­dest, mil­le­st osa on loo­dud Guil­ler­mo Cor­ral Van Dam­me graa­fi­li­se romaa­ni „Mus­ta Lui­ge aare“ jaoks, mis ilmus hil­ju­ti ees­ti­keel­se­na kir­jas­tu­selt Varrak.

10. jaa­nua­rist 10. veebruari­ni 2024. a Tapa raa­ma­tu­ko­gu las­te- ja noor­te­osa­kon­nas näi­tus “Mui­nas­ju­tu­metsas”.

Näi­tu­sel “Mui­nas­ju­tu­metsas” on väl­jas tore valik Tapa kunst­koo­li õpi­las­te töö­dest, kus näe­me pil­te loo­du­sest, lin­du­dest ja ka sala­pä­ras­te tege­las­te­ga muinasjutumetsast.

28. novemb­rist 2023. a kuni 13. jaa­nua­ri­ni 2024. a Tapa raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus “Mai­ga keraa­mi­ka ja käsi­töö”.

Ime­li­sed keraa­mi­li­sed ese­med ja hee­gel­da­tud pit­sid ja lini­kud Mai­ga Parksepalt.

6. det­semb­ril 2023. a 14.00–15.45 Tapa raa­ma­tu­ko­gus “Külas on aja­loo­la­ne, genea­loog ja nime­tead­la­ne Fred Puss”.

Sügis­tal­vi­ne häma­rus on pere­sid ja kogu­kon­di ühte too­nud. Jaguajal rää­gi­ti päri­mu­si ja jaga­ti tead­mi­si vane­ma­telt noo­re­ma­te­le. Kui Sul on huvi Viru­maa pere­ni­me­de, nen­de pane­mise ja uuri­mise koh­ta, siis oled ooda­tud det­semb­ri­kuu kuuen­dal päe­val kell 14.00 Tapa Val­la­raa­ma­tu­ko­gu I kor­ru­se luge­mis­saa­li. Viru­maa pere­ni­me­dest tuleb rää­ki­ma raa­dio­st ja telest tut­tav aja­loo­la­ne, genea­loog ja nime­uu­ri­ja Fred Puss.

22. novemb­rist 2023. a kuni 13. jaa­nua­ri­ni 2024. a Tapa raa­ma­tu­ko­gus Tapa Muu­si­ka- ja Kuns­ti­koo­li õpi­las­töö­de näi­tus.

Taas­kord on I ja II kor­ru­sel üle­val üks tore fan­taa­sia­ri­kas ja vär­vi­kas õpi­las­töö­de näi­tus Tapa kuns­ti­koo­li õpilastelt.

Nel­ja­päe­val, 9. novemb­ril 2023. a tuleb Tapa Val­la­raa­ma­tu­kok­ku luge­mi­sin­du juur­de and­ma kir­ja­nik Mika Kerä­nen. Noor­te luge­ja­te­ga ootab ees lau­sa kaks koh­tu­mist – kell 10.45 ja kell 11.45.

Pikad ja pime­dad novemb­ri­õh­tud on luge­miseks ideaal­sed. Miks mit­te siis kät­te haa­ra­ta mõni lastekrimka?

Mika Kerä­ne­ni raa­ma­tu­id on lap­sed mit­mel kor­ral Nukit­sa kon­kur­sil lem­mi­k­u­te sek­ka vali­nud ja nii mõni­gi tema teos ka Hea las­te­raa­ma­tu tiit­li päl­vi­nud. Kõi­ge tun­tu­mad on mui­du­gi Supi­lin­nas tegut­se­va sala­selts Ramp­su juh­tu­mis­test paja­ta­vad raa­ma­tud, neist värs­keim „Vanemui­se väits“.

Jät­ku­üri­tu­se­na oota­me lap­si 15., 22. ja 23. novemb­ril raa­ma­tu­kok­ku müs­tee­riu­mit lahen­da­ma, sest sala­pä­ra ja põne­vus ei pea ju ainult raa­ma­tu­tes juh­tu­ma. Sabii­ne von Tiker­puu juh­tu­mi lahen­da­miseks pane­vad enda tera­se mõis­tuse ja mees­kon­na­töö­os­ku­se proo­vi­le Tapa Güm­naa­siu­mi 5. ja 6. klas­si­de õpilased.

9. oktoob­rist 15. novemb­ri­ni 2023. a Tapa raa­ma­tu­ko­gu kahel kor­ru­sel Ukrai­na kunst­ni­ku Oksa­na Drachkovs­ka illust­rat­sioo­ni­de näi­tus.

Oksa­na Drachkovs­ka: “Olen Ukrai­nast pärit illust­raa­tor ja minu töö on üks mu kir­ge­dest. Minu jaoks on minu töö uute maa­il­ma­de ja karak­te­ri­te loo­mi­ne, muu­si­ka, mis mõjub vär­vi­na. Mul­le meel­dib väga män­gi­da illust­rat­sioo­ni­des meta­foo­ri­de­ga, muu­tes see­lä­bi oma illust­rat­sioo­nid liht­saks, kuid tähen­dus­rik­kaks. Olen üks neist ini­mes­test, kel­lel on liht­sam pabe­ril mõel­da. Minu jaoks on iga raa­mat või kaas ala­ti uus seik­lus, kus otsin uusi visuaal­seid lahen­dusi. Mul­le meel­dib kõi­ge roh­kem töö­ta­da pildiraamatutega.”

Näi­tu­se­tööd on üle­val raa­ma­tu­ko­gu mõle­mal korrusel.

6.–30. oktoob­ri­ni 2023. a Tapa raa­ma­tu­ko­gu las­te- ja noor­te­osa­kon­nas näi­tus “Lin­nu­vaat­lus”.

Sügi­sel on paras aeg pea kuk­las­se aja­da ja pilk tae­vas­se suu­na­ta. On lin­du­de rän­de kõrg­hoo­aeg. Kui juh­tud täna­val, par­gis, met­sas või põl­lul näge­ma ini­mest, kes aeg-ajalt sei­sa­tab, binok­liga mida­gi ping­salt uurib ja see­jä­rel märk­meid teeb, siis ei tasu ära koh­ku­da. Tege­mist on lin­nu­vaat­le­ja­ga. Näi­tu­sel on üht-teist põne­vat, mida lin­nu­vaat­le­ja­te töö­laual ja sel­ja­ko­tis leidub.

6.–30. oktoob­ri­ni 2023. a Tapa raa­ma­tu­ko­gu las­te- ja noor­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Lin­du­de rän­ne”.

Hom­mi­ku­ti on õhus tun­da sügi­se kar­gust ning puid ehib iga päe­va­ga aina kire­vam lehe­rüü. Soo­ku­red kogu­ne­vad vara­hom­mi­ku­ti põldu­del ja kuld­no­kad sätivad end elekt­ri­traa­ti­del riv­vi. Ränd­lin­du­del on aeg pikaks tee­kon­naks val­mis­tu­da. Seda, kes kuhu ja kui kauaks rändab, tule uuri juba raamatukogust.

17. oktoob­ril 2024. a kell 12:45–14:00 Tam­sa­lu kul­tuu­ri­ma­jas näi­dend “Varas­ta­tud oranž jalg­ra­tas”.

Väi­ke Karak­ter tea­ter tuleb Tam­sa­lu lap­si külas­ta­ma 17. oktoob­ril kell 12:45. Nad män­givad näi­den­dit “Varas­ta­tud oranž jalg­ra­tas”. Eten­dus põhi­neb sama­ni­me­li­sel raa­ma­tul, mil­le on kir­ju­ta­nud Mika Keränen.

17. oktoob­ril 2024. a kell 11:45–12:30 Tam­sa­lu raa­ma­tu­ko­gu kor­ral­da­tud koh­tu­mi­ne las­te­kir­ja­nik Mika Kerä­ne­ni­ga.

Soo­me päritolu ees­ti las­te­kir­ja­nik Mika Kerä­nen koh­tub Tam­sa­lu las­te­ga 17. oktoob­ril kell 11:45 Tam­sa­lu Kul­tuu­ri­ma­jas. Mika Kerä­nen on tun­tuks saa­nud “Sala­selts Ramps” lugu­de­ga. Kir­ja­nik elab ja töö­tab Tar­tus, tema jut­tu­de põhi­te­ge­vus toi­mub Tar­tu Supilinnas.

1. oktoob­rist 29. novemb­ri­ni 2024. a Leht­se raa­ma­tu­ko­gus näi­tus “Karu kai­sus ja raa­ma­tus”.

Mee­le­olu­ka karu­tee­ma­li­se näi­tu­se­ga tähis­ta­me kai­su­ka­ru­päe­va. Rah­vus­va­he­li­ne kai­su­ka­ru­päev on täht­päe­va­de kalend­ris 1980. aas­ta­st, kui orga­ni­sat­sioon Kogu Maa­il­ma Head Karud sel­le alga­tas. Kai­su­ka­ru­de päe­va tähis­ta­tak­se 27. oktoob­ril Amee­ri­ka Ühend­rii­ki­de pre­si­den­di Theo­do­re Roo­se­vel­ti sün­ni­aas­ta­päe­val. Näi­tu­selt leiab kai­su­ka­rusid ja pal­ju põne­vaid karu­tee­ma­li­si raamatuid.

1.–31. oktoob­ri­ni 2024. a Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­näi­tus “Edgar Val­ter ja tema raa­ma­tu­te­ge­lased”.

Raa­ma­tu­näi­tus tut­vus­tab tun­tud las­te­kir­ja­ni­ku, kari­ka­tu­ris­ti ja raa­ma­tu­kunst­ni­ku Edgar Val­te­ri loo­min­gut. Tema 95. sün­ni­aas­ta­päev on 21. sep­temb­ril. Edgar Val­ter on illust­ree­ri­nud ligi 250 raa­ma­tut. Suu­rem osa neist on las­te­raa­ma­tud nagu “Nak­si­tral­lid”, “Sip­sik”, “Krõl­li­raa­mat”, “Kunks­moor” jne. Rää­ki­des Val­te­ri enda raa­ma­tu­test ja tege­las­test tule­vad esi­mes­te­na kohe meel­de tema joo­nis­ta­tud Pokud. Aas­tal 2019 asu­tas Ees­ti Las­te­kir­jan­duse Kes­kus Edgar Val­te­ri nime­li­se illust­rat­sioo­ni­pree­mia, mil­le­ga tun­nus­ta­tak­se ees­ti raa­ma­tu­kunst­ni­ke loo­min­gut ja hoitak­se au sees Edgar Val­te­ri pärandit.

12. sep­temb­rist 22. novemb­ri­ni 2024. a Jäne­da raa­ma­tu­ko­gus Johan­na Rahu­oja näi­tus “Raa­ma­tu­gar­nee­rin­gud”.

Mui­du­gi on raa­ma­tu­te juu­res kõi­ge olu­li­sem nen­de sisu, kuid tih­ti­pea­le vali­tak­se raa­ma­tu­id luge­miseks just nen­de väli­mu­se jär­gi. Johan­na Rahu­oja on and­nud tun­tud romaa­ni­de­le uue, ise­loo­mu­li­ku väli­mu­se, mis lisaks sil­mailu­le võib mõju­ta­da ka lugemiselamust.

27. augus­tist 5. oktoob­ri­ni 2024. a Tam­sa­lu raa­ma­tu­ko­gus näi­tus “Ei saa me läbi kan­nu­ta”.

Ena­mas­ti ümb­rit­se­me end prak­ti­lis­te ese­me­te­ga, et oma argi­toi­me­tu­sed muga­va­maks muu­ta. On suureks plus­siks, et need ese­med on ka rõõm­sad või vähe­mas­ti arm­sa kiik­su­ga. Näi­tu­sel on eri­ne­va stii­li ja mater­ja­liga kan­nud, mis on olnud pal­ju­de kodu­de ehteks ning osa neist leia­vad kasu­ta­mist läbi aas­ta­küm­ne­te tänapäevani.

Ala­tes 21. juu­nist 2024. a Jäne­da los­si I kor­ru­sel näi­tus Jäne­da Põl­lu­töö­kesk­koo­li (1918–2000) vani­mast näit­li­kust õppe­va­hen­dist.

18 vär­vi­tahv­lit 19. saj ühe tun­tu­ma sak­sa loo­dus­tead­la­se ja peda­goo­gi dr Gott­hilf Hein­rich von Schu­ber­ti (1780–1860) koos­ta­tud raa­ma­tu­st noor­te­le koo­li­tun­di­des ja kodu­des kasu­ta­miseks „Natur­gesc­hich­te der Rep­ti­lien, Amp­hibien, Fisc­he, Insek­ten, Krebse, Wür­mer, Weich­ti­e­re, Stac­hel­häu­ter, Pflanzen­ti­e­re und Urti­e­re. Erd­te Abtei­lung III. Teil”. Näi­tus on sün­di­nud koos­töös Jäne­da muuseumiga.

3. juu­nist 1. oktoob­ri­ni 2024. a Leht­se raa­ma­tu­ko­gus näi­tus “Unus­ta­tud män­guas­jad”.

Vaht­kum­mi­st män­guas­ju haka­ti mas­si­li­selt toot­ma alles 1970. aas­ta­tel „Polü­mee­ris”. Eri­ne­va­te män­guas­ja­de valik oli lai, pea­mi­selt too­de­ti loo­ma- ja lin­nu­fi­guu­re, aga teh­ti ka näi­teks Karls­so­neid, jõu­lu­va­na­sid, päka­pik­ke ja mit­me­su­gu­seid suve­nii­re eri­ne­va­te­le asu­tus­te­le. Vaht­kum­mi­st män­guas­ju nime­ta­sid “Polü­mee­ri” kunst­ni­kud kar­vas­ta­tud pea­lis­pin­na pärast “samb­la­loo­ma­deks”. Ühed tun­tu­mad samb­la­loo­mad olid 1980. aas­ta Mosk­va olüm­pia­män­gu­de mas­kott Miš­ka ja Tal­lin­nas toi­mu­nud pur­je­re­ga­ti mas­kott Vig­ri. Meie näi­tu­sel on väl­jas väi­ke valik eri­ne­vaid mänguasju.

3. juu­nist 28. juu­ni­ni 2024. a Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek “Root­si kir­jan­duse kuu”.

Kul­tuu­ri­rik­ku­se aas­tal juu­nis valik root­si kir­jan­dust nii suur­te­le kui väikestele.

30. maist 31. juu­li­ni 2024. a Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­näi­tus “Ma suu­dan kir­ju­ta­da üks­kõik kus”.

Tun­tud ja armas­ta­tud las­te­kir­ja­nik Ilmar Tomusk tähis­tab 28. juu­nil 60. sün­ni­päe­va. Tema raa­ma­tu­id loe­vad nii noo­red kui vanad. Olgu Vol­li lood või Kri­bu ja Kra­bu krim­kad, rää­ki­ma­ta väi­ke­set Vunt­sist, Por­gan­di­pi­ru­kast või pöö­ra­sest puh­ku­sest Para­kat­kus. Soo­vi­me tera­vat sul­ge ja tore­daid ideid lugu­de kirjutamiseks.

27. maist 7. sep­temb­ri­ni 2024. a Jäne­da raa­ma­tu­ko­gus Jäne­da rah­va­rõi­va­koo­li lõpu­töö­de näi­tus.

Man­ne­kee­ni­del on rah­va­rõi­va­komp­lek­tid ja sten­dil üksi­kud ese­med, mis on val­mi­nud vii­ma­se kur­su­se lõpu­töö­de­na. Kur­su­se lõpe­ta­mi­ne toi­mub 16. juu­nil 2024 Jäne­da mõisas.

29. april­list 31. mai­ni 2024. a Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek “Iga raa­mat rää­gib oma loo”.

Leht­se kool tähis­tab 18. mail jär­je­pi­de­va hari­dus­elu 160. aas­ta­päe­va, mis täi­tus juba 2023. aas­tal. Raa­ma­tu­ko­gu pani uudis­ta­miseks väl­ja Leht­se koo­li­raa­ma­tu­ko­gu väga vanad säi­li­nud raa­ma­tud ja lisaks mõne uue sisu­ka­ma raa­ma­tu. Kuna­gi ilmus koo­lil ka oma aja­leht “Pruu­na pos­ti­poiss”, mida saab ka vaa­da­ta. Vanim säi­li­nud raa­mat aas­ta­st 1918 on Fr. R. Kreu­tzwal­di “Kalewi­poeg”.

2.–31. mai­ni 2024. a Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek “Nor­ra kir­jan­duse kuu”.

Kul­tuu­ri­rik­ku­se aas­tal mais valik nor­ra kir­jan­dust nii suur­te­le kui väikestele.

12. april­list 31. mai­ni 2024. a Jäne­da raa­ma­tu­ko­gus näi­tus “Kuku, sa kägu, kulda­lin­du!”.

Näi­tus on pühen­da­tud 2024. aas­ta lin­nu­le — käo­le. Väl­ja­pa­ne­kus on valik mater­ja­le käost nii orni­to­loo­gi­li­sest, rah­va­luu­le­li­sest kui ka ilu­kir­jan­dus­li­kust vaa­te­nur­gast. Lisaks mõned popu­laar­sed käo­lau­lud, rist­sõ­na ja hääl­raa­ma­tud. Näi­tu­selt leiab ka Ees­ti Rah­va­luu­le Arhii­vi ja Ees­ti Orni­to­loo­gia­ühin­gu üles­kut­se käo­pä­ri­mu­se kogumiseks.

4. april­list 17. mai­ni 2024. a Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek “Aas­ta 2024 tegi­jad loo­duses”.

Väl­ja­pa­nek tut­vus­tab sel­le aas­ta lin­du kägu, loo­ma saar­mast, puud tam­me, kala koha ja seent kamperriisikat.

2. kuni 30. april­li­ni 2024. a Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek “Läti kir­jan­duse kuu”.

Kul­tuu­ri­rik­ku­se aas­tal april­lis valik läti kir­jan­dust nii suur­te­le kui väikestele.

8. april­list 31. mai­ni 2024. a Tam­sa­lu raa­ma­tu­ko­gus näi­tus “Öökul­lid meie toas”.

Kes küll ei tun­neks öökul­li! Kakud ehk rah­va­pä­ra­se nime­tu­se­ga öökul­lid on läbi aega­de olnud ini­m­ese jaoks vei­di sala­pä­ra­sed olen­did. Pal­ju­des kul­tuu­ri­des on öökull seo­tud tar­ku­se ja hea õnne­ga. Kül­lap on mit­me­te­le usku­mus­te­le kaa­sa aida­nud kak­ku­de val­da­valt öine elu­viis ning tähe­le­pa­ne­li­ku ilme­ga suu­red sil­mad. Neid süm­paat­seid lin­de kohtab loo­duses har­va. Näi­tu­sel on suve­nii­rid öökul­li­dest, mis kuu­lu­vad Sir­je Uut­ma kollektsiooni.

16. mär­tist 2. april­li­ni 2024. a Tam­sa­lu raa­ma­tu­ko­gus Ker­tu Sil­las­te raa­ma­tu­te väljapanek.

Rah­vus­va­he­li­sel las­te­raa­ma­tu­päe­val, 2. april­lil kell 10.00, külas­tab Tam­sa­lu eel­koo­li­ea­li­si lap­si kir­ja­nik ja kunst­nik Ker­tu Sil­las­te. Väl­ja­pa­ne­kus on nii jutu­ga kui ka ainult pilti­de­ga raamatud.

6. märt­sist 5. april­li­ni 2024. a Jäne­da raa­ma­tu­ko­gus näi­tus “Kan­nu­ri­kas”.

Näi­tu­sel on eriots­tar­be­li­sed kan­nud, laua­ehe­test prak­ti­lis­te nõu­de­ni: tee- ja koh­vi­kan­nud, õlle- ja mor­si­kan­nud, kast­me- ja koo­re­kan­nud eri­ne­va­test aega­dest ja stii­li­dest. Nen­de hul­ka kuu­lu­vad ka Kuz­net­so­vi ja Riia port­se­la­ni­te­ha­se ning Tar­be­kla­asi ja Loru­pi too­ted. Kan­nud kor­jas oma pere ja esi­va­ne­ma­te kap­pi­dest kok­ku Sir­je Rei­nu­la. Sel­le näi­tu­se­ga tähis­tab raa­ma­tu­ko­gu Kul­tuu­ri­rik­ku­se aastat.

4. märt­sist 5. april­li­ni 2024. a Leh­te raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek “Üks ime­to­re asi”.

Üks ime­to­re asi on see, et 2. april­lil tuleb mei­le kül­la las­te­kir­ja­nik ja tõl­ki­ja Indrek Koff. Indrek Koff on sün­di­nud 1975. aas­tal Pär­nus. Ta on lõpe­ta­nud Pär­nu Süte­va­ka Huma­ni­taar­güm­naa­siu­mi 1993. aas­tal ja Tar­tu üli­koo­li prant­su­se kee­le ja kir­jan­duse eri­ala baka­lau­reuse­õp­pe 1999. aas­tal. Töö­ta­nud tõl­gi ja tõl­ki­ja­na. Olnud õppe­jõud Tar­tu Üli­koo­lis, Ees­ti Huma­ni­taar­ins­tituu­dis ja Tal­lin­na Üli­koo­lis. Här­ra Tee & proua Koh­vi OÜ (vara­s­ema nime­ga Indrek Kof­fi tõl­ke­ta­lu) juha­ta­ja 2003. aas­ta­st. Ees­ti Tõl­ki­ja­te ja Tõl­ki­de Liidu ja Ees­ti Kir­ja­ni­ke Liidu lii­ge, Ees­ti-Prant­su­se Lek­si­kog­raa­fia­ühin­gu asu­ta­ja­lii­ge (esi­mees 2004–2006). On las­te­le kir­ju­ta­nud mit­meid raa­ma­tu­id ja lisaks tõl­ki­nud ilu- ja aime­kir­jan­dust prant­su­se, por­tu­ga­li, ing­li­se keelest.