Assamalla raamatukogu ajalugu

[:et]
Assamalla koolimaja 1887. aastal
Assa­mal­la koo­li­ma­ja 1887. aastal

1920. aas­tal asu­ta­ti Assa­mal­la koo­li klas­sis Por­kuni Rah­va­raa­ma­tu­ko­gu, hili­sem Assa­mal­la raa­ma­tu­ko­gu. Esi­me­seks raa­ma­tu­ko­gu­hoid­jaks ja ka lae­nu­ta­jaks oli Elmar Elisto.

Elmar Elisto
Elmar Elis­to

Esi­me­sed raa­ma­tud oste­ti pidu­dest saa­dud raha­ga, umbes 220 raa­ma­tut. Kahek­sa aas­ta­ga tõu­sis raa­ma­tu­te arv umbes 800-ni ja luge­ja­kaar­te oli 160.

Mart Urbas
Mart Urbas

Üheks raa­ma­tu­ko­gu asu­ta­ja­liik­meks oli Mart Urbas.

Raa­ma­tu­ko­gu on kor­du­valt koli­nud. 1946. aas­ta lõpus sai raa­ma­tu­ko­gu ühe toa Van­de­reri majas, hil­jem lisan­dus ruu­me juurde.

Vandereri maja
Van­de­reri maja

1952. aas­ta keva­del kolis raa­ma­tu­ko­gu val­la­ma­jja ja 1979. aas­tal jäl­le­gi tagasi Van­de­reri majja, kus sai kasu­tus­se suu­re­mad ja uuemad ruumid.

2001. aas­tal kolis Assa­mal­la raa­ma­tu­ko­gu prae­gu­ses­se asu­koh­ta — küla kes­kel asu­vas­se reno­vee­ri­tud majja. Vara­semalt oli sel­les hoo­nes asu­nud küla saun.

Raa­ma­tu­ko­gul on olnud pal­ju eri­ne­vaid juha­ta­ja­id, aga kõi­ge pike­malt — üle 52 aas­ta — tegi seda tööd Mee­li Kun­tur. Mee­li pühen­das pal­ju tähe­le­pa­nu ka küla elu eden­da­mise­le ja kodu­loo mater­ja­li­de kogu­mise­le ning jäädvustamisele.

Meeli Kuntur
Mee­li Kuntur

Ala­tes 2013. aas­ta augus­tist on raa­ma­tu­ko­gus tööl Leana Uutma.

Aas­tal 2005 läks raa­ma­tu­ko­gu üle elekt­roo­ni­li­se­le kata­loo­gi­süs­tee­mi­le Urram.

Assamalla raamatukogu maja 20.09.2019
Assa­mal­la raa­ma­tu­ko­gu maja 20.09.2019

1. jaa­nua­ril 2019. a lii­tusi­me Tapa val­la­raa­ma­tu­ko­gu­ga ja 1. veebruarist samal aas­tal on meil kasu­tusel ka raa­ma­tu­ko­gu­prog­ramm RIKS.

Het­kel on raa­ma­tu­ko­gu ainus Assa­mal­la külas­se alles­jää­nud asutus.

[:en]
Assamalla koolimaja 1887. aastal
Assa­mal­la koo­li­ma­ja 1887. aastal
Elmar Elisto
Elmar Elis­to

1920. aas­tal asu­ta­ti Assa­mal­la koo­li klas­sis Por­kuni Rah­va­raa­ma­tu­ko­gu, hili­sem Assa­mal­la raa­ma­tu­ko­gu. Esi­me­seks raa­ma­tu­ko­gu­hoid­jaks ja ka lae­nu­ta­jaks oli Elmar Elis­to. Esi­me­sed raa­ma­tud oste­ti pidu­dest saa­dud raha­ga, umbes 220 raa­ma­tut. Kahek­sa aas­ta­ga tõu­sis raa­ma­tu­te arv umbes 800 ja luge­ja­kaar­te oli 160.

Mart Urbas
Mart Urbas

Üheks raa­ma­tu­ko­gu asu­ta­ja­liik­meks oli Mart Urbas.

Vandereri maja
Van­de­reri maja

Raa­ma­tu­ko­gu on kor­du­valt koli­nud. 1946. aas­ta lõpus sai raa­ma­tu­ko­gu ühe toa Van­de­reri majas, hil­jem lisan­dus ruu­me juurde.

1952. aas­ta keva­del kolis raa­ma­tu­ko­gu val­la­ma­jja ja 1979. aas­tal jäl­le­gi tagasi Van­de­reri majja, kus sai kasu­tus­se suu­re­mad ja uuemad ruumid.

2001. aas­tal kolis Assa­mal­la raa­ma­tu­ko­gu prae­gu­ses­se asu­koh­ta — küla kes­kel asu­vas­se reno­vee­ri­tud majja. Vara­semalt oli sel­les hoo­nes asu­nud küla saun.

Raa­ma­tu­ko­gul on olnud pal­ju eri­ne­vaid juha­ta­ja­id, aga kõi­ge pike­malt, üle 52 aas­ta, tegi seda tööd Mee­li Kun­tur. Mee­li pühen­das pal­ju tähe­le­pa­nu ka küla elu eden­da­mise­le ja kodu­loo mater­ja­li­de kogu­mise­le ja jäädvustamisele.

Meeli Kuntur
Mee­li Kuntur

Ala­tes 2013. aas­ta augus­tist on raa­ma­tu­ko­gus tööl Leana Uutma.

Aas­tal 2005 läks raa­ma­tu­ko­gu üle elekt­roo­ni­li­se­le kata­loo­gi­süs­tee­mi­le Urram. 2019. aas­tal lii­tusi­me Tapa val­la­raa­ma­tu­ko­gu­ga ja sel­lest ajast on meil kasu­tusel ka raa­ma­tu­ko­gu­prog­ramm Riks.

Assamalla raamatukogu maja 20.09.2019.
Assa­mal­la raa­ma­tu­ko­gu 20.09.2019.

Raa­ma­tu­ko­gu on Assa­mal­la külas­se ainu­ke­seks alles jää­nud asutuseks.

1. jaa­nua­rist 2019. a kuu­lub Assa­mal­la raa­ma­tu­ko­gu Tapa val­la­raa­ma­tu­ko­gu koosseisu.

[:]