10.–27.septembrini Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas näi­tus “Poku­de aas­ta­ring” Edgar Val­te­ri raa­ma­tu­il­lust­rat­sioo­ni­de­le lisaks leiab meie näi­tu­selt ka poku­pü­ha­de post­kaar­did. Kõi­ge vanema poku sün­ni­päe­val, 21. sep­temb­ril, möö­dub meie tun­tud las­te­kir­ja­ni­ku ja kunst­ni­ku sün­nist 85 aastat.

10.–27. sep­temb­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Viguriga tähed” Täh­ti võid lei­da kõik­jalt, kus mida­gi kir­jas. Meie näi­tu­selt võid lei­da viguriga täh­ti, mida saab teha jää­ti­se­pul­ka­dest, kir­ja­klamb­ri­test, pliiat­si­te­ri­ta­mis­pu­rust. Puu­oks­test, kivi­dest ja käbi­dest rää­ki­ma­ta. Täh­ti saab kuju­ta­da ise või koos sõb­ra­ga. Näi­tu­selt võib lei­da ise­moo­di tähes­ti­ku, lus­ta­kad Nöö­ri­nääp­sud ja Poku­de loo­dus­li­kest mater­ja­li­dest tähe­rea. Tähed tegut­se­vad Hen­no Käo

Viguriga tähedRead More »

10.–27. sep­temb­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Kass ja kakk pei­dus ühe lin­nu sees” Kas­si­ka­kus on pei­dus natu­ke kas­si ja natu­ke kak­ku. Oma nime on ta saa­nud suur­te sulg­kõr­va­de ja ümmar­gu­se pea jär­gi, mis anna­vad lin­nu­le kas­si ilme. Ka Edgar Val­te­ri raa­ma­tu „Kas­si­ke ja kaku­ke“ pilti­delt on näha, et kas­si­ke ja kaku­ke on nii­vii­si kõr­vu­ti istu­des üpris sarnased.

Kass ja kakk pei­dus ühe lin­nu seesRead More »

8. juu­list 4. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Karu­kä­pa­täis õnne Mare Hun­di­le”. Kunst­nik Mare Hunt tähis­tab 2. augus­til 55. sün­ni­päe­va. Ta on lõpe­ta­nud Kuns­ti­ins­tituu­di graa­fi­ka eri­ala illust­raa­to­ri­na. Tema joo­nis­ta­tud raa­ma­tu­pilti­delt võib lei­da ka päris mit­meid karusid. Need raa­ma­tud otsi­si­me­gi näi­tu­se­le väl­ja. Mare Hunt on tei­nud meie raa­ma­tu­ko­gu­le eks­liib­ri­se. Sel­le pealt või­me samu­ti lei­da arm­sa män­gu­ka­ru, kes

Karu­kä­pa­täis õnne Mare Hun­di­leRead More »

8. juu­list 4. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Üle­koh­tu­selt tähe­le­pa­nu­ta loom”. Mui­nas­ju­tud ja las­te­raa­ma­tud kubi­se­vad jänes­test, karu­dest, rebas­test ja hun­ti­dest. Ilvest nagu ei oleks­ki ole­mas. Teda tun­neb ini­me­ne meie mets­loo­ma­dest kõi­ge vähem. Sel­list üle­ko­hut kir­ja­nik Vale­ria Ränik ei talu­nud ja on kir­ju­ta­nud ilves­test mitu head raa­ma­tut, peo­täis luu­le­tusi pea­le­kauba. Samu­ti kõne­le­vad mit­med lood-luu­­le­­tu­­sed kas­si­dest. Panime

Üle­koh­tu­selt tähe­le­pa­nu­ta loomRead More »

13. juu­nist 6 augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus “Rehe­ma­ja — põli­ne ja püsiv”. Eest­las­te põli­ne elu­hoo­ne – rehi­ela­mu ehk rehe­ma­ja – on ainu­laad­ne arhi­tek­tuu­ri­näh­tus, mil­le umb­kaud­ne vanus on tuhat aas­tat. Rehi­ela­mus väl­jen­dub aas­ta­tu­han­de­te tar­kus: sel­li­ses hoo­nes ela­des jäi ini­me­ne meie klii­mas ellu.

18. juu­nist 4. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas näi­tus “Tub­lid loo­mad ime­puu all”. Läbi aega­de on loo­mad paelu­nud las­te­raa­ma­tu­te kir­ja­nik­ke ja kunst­nik­ke. Too­ne­k­ur­ge vahi­pos­til ja tare-tare­­kese tege­lasi, ime­puu all ela­vaid ja tei­si tub­li­sid loo­mi on joo­nis­ta­nud graa­fik Ilmar Lin­nat. Ta sün­dis sajand tagasi, 3. augus­til. Ilmar Lin­na­ti illust­ree­ri­tud ees­ti ja vene klas­si­ku­te teo­sed olid oma aja

Tub­lid loo­mad ime­puu allRead More »

18. juu­nist 4. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Keeb kui sipel­ga­pe­sa”. Suvel keeb elu kui sipel­ga­pe­sa. Met­sas kõn­di­des sat­tu­me mõni­kord sipel­ga­te kodu juur­de. Suur kuk­la­se­pe­sa võib olla lap­se­le ise­gi üle pea. Põnev on aga see, et teist sama pal­ju pesa on veel maa all. Uuri­me raa­ma­tu­näi­tu­sel sipel­ga­pe­sa sala­dusi. Jah, seal elu keeb … Nii nagu

Keeb kui sipel­ga­pe­saRead More »

18. juu­nist 4. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Kuld­se­te põr­ni­ka­te suvi”. Suvi on las­te­kir­ja­nik Mee­li­ke Saar­na sõnul kir­ju­ta­miseks parim aeg. Siis on tema iga­päe­va­ses töös rahu­li­kum aeg: koo­li­tusi on vähe ja nõus­ta­mises vaik­sem hoo­aeg. Endi­se aja­kir­ja­ni­ku­na on tal­le kir­ju­ta­mi­ne ikka meel­di­nud, aga las­te­le kir­ju­ta­mise käi­gus sai ta taas tagasi min­na oma lap­se­põl­ve. Tema sulest on

Kuld­se­te põr­ni­ka­te suviRead More »

18. juu­nist 4. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Mam­ma Muu loeb raa­ma­tu­id Mam­ma Muust”. Jujja Wies­lan­der on root­si kir­ja­nik, kes saab 12. juu­nil 70-aas­­ta­­seks. Maa­il­mas on ta tun­tud Mam­ma Muu jut­tu­de­ga, mil­le ta õhtu­ti väl­ja mõt­les koos oma abi­kaa­sa Tomas Wies­lan­de­ri ja las­te­ga. Mam­ma Muu on eris­kum­ma­li­ne lehm, kes tahab õppi­da eri­ne­vaid asju: kui­das ronida

Mam­ma Muu loeb raa­ma­tu­id Mam­ma MuustRead More »

2. maist 13. juu­ni­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas näi­tus “Ja mina arva­sin ikka, et kõik asjad kas­va­vad alt­poolt üles”. Kui Muu­mitroll esma­kord­selt lume­räit­sa­kaid nägi, mõt­les ta just nii. Muu­mitroll on sõb­ra­lik ja sii­ras tege­la­ne, kes vee­dab mee­lel­di aega kodus, kuid unis­tab ka suur­test seik­lus­test. Vahel ülla­tab ennast­ki oma jul­gu­se ja otsu­se­kind­lu­se­ga. Tee­me meie näi­tu­sel tema­ga kaasa

Ja mina arva­sin ikka, et kõik asjad kas­va­vad alt­poolt ülesRead More »

Ala­tes 24. april­list saab Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu esi­me­sel kor­ru­sel vaa­da­ta Val­ge­ve­ne maa­li­kuns­ti. Näi­tu­sel tule­vad eks­po­nee­ri­mise­le pea­mi­selt Anna Koro­le­va tööd, lisaks on väl­jas ka väi­ke valik abi­kaa­sa Alexan­der Demi­do­vi maa­le. Koro­le­va ja Demi­do­vi puhul on tege­mist äär­mi­selt posi­tiiv­se kuns­ti­ga. Koro­le­va maa­lid on pisi­kese iroo­niaga vürt­si­ta­tud hel­ged ja nos­tal­gi­li­sed taga­si­vaa­ted lap­se­põl­ve, Demi­do­vi tööd jäl­le pisut süm­bo­list­li­kud, maa­li­tud peene

Val­ge­ve­ne kunst­ni­ke näi­tusRead More »

2. maist 6. juu­ni­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus “Kust sai lau­lu minu rin­da. Juhan Liiv 150”. Juhan Lii­vi 150. sün­ni­aas­ta­päe­vaks. Iga eest­la­ne teab peast mõn­da Juhan Lii­vi luu­le­tust või luu­le­kat­ken­dit, tih­ti mär­ka­ma­ta, et need read päri­ne­vad Ees­ti ühe suu­ri­ma luu­le­ta­ja sulest. Juhan Lii­vi loo­ming on juba ammu oma loo­jast lahk­ne­nud ning ise­seis­vat elu ela­ma hakanud.

2. maist 13. juu­ni­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas näi­tus “Elu on siis­ki täit­sa võluv”. Mui­du elad ja arvad ikka, et hõbe­kan­di­kut saab kasu­ta­da ühe­lain­sal vii­sil, aga siis sel­gub, et ta sobib veel­gi pare­mi­ni hoo­pis mil­leks­ki muuks. Nii tõdes Muu­mi­mam­ma, kui oli Muu­mitrol­lilt tea­da saa­nud, et kan­di­ku­te­ga saab suu­re­pä­ra­selt jää peal liu­gu las­ta. Meie näi­tu­sel on väljas

Elu on siis­ki täit­sa võluvRead More »

2. maist 13. juu­ni­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Suur ära­sõit on nii­sa­ma täh­tis asi nagu esi­me­sed read raa­ma­tus”. Jah, nen­dest ole­neb kõik. Nii on väit­nud Muu­mi­pa­pa ja küll tema juba teab rän­da­mise ja Tove Jans­so­ni raa­ma­tu­te edu sala­dust. Üle maa­il­ma tun­tud soo­me­root­si kir­ja­ni­kul täi­tub sel­le aas­ta 9. augus­til sün­nist 100 aas­tat. Kir­ja­nik elas 86-aas­ta­seks. Raamatunäitusel

Suur ära­sõit on nii­sa­ma täh­tis asi nagu esi­me­sed read raa­ma­tusRead More »

2. maist 30. mai­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek “Põr­gu­li­kud puugid ja tüü­tud sää­sed”. Suvi toob enda­ga kaa­sa pal­ju ilu­sat, aga kah­juks ka sää­sed ja puugid. Ees­tis on paa­ril vii­ma­sel aas­ta­küm­nel saa­nud tõe­li­seks nuht­luseks puu­gi­hai­gu­si levi­ta­vad puugid. Varem ei teki­ta­nud juhus­lik puuk kel­les­ki emot­sioo­ne, sest see oli vaid üks ohu­tu putu­kas. Täna­päe­val aga teavad kõik, et

Põr­gu­li­kud puugid ja tüü­tud sää­sedRead More »

1. april­list 30. april­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus “Kii­du­laul juma­li­ku­le”. Šoko­laa­di süües me tava­li­selt ei mõt­le, mil­li­selt kau­gelt maalt on kor­ja­tud šoko­laa­di toor­aineks ole­vad kakaoo­ad, kes neid kor­jab, kui­das neid kor­ja­tak­se ja kui­das saab kakaoo­ast šoko­laad. Näi­tus annab vas­tuse pal­ju­de­le šoko­laa­di puu­du­ta­va­te­le küsimustele.