13. oktoobrist 20. novembrini Lehtse raamatukogus raamatunäitus “Rehemaja — põline ja püsiv”. Eestlaste põline eluhoone rehielamu ehk rehemaja on ainulaadne arhitektuurinähtus, mille umbkaudne vanus on tuhat aastat. Rehielamus väljendub aastatuhandete tarkus: sellises hoones elades jäi inimene meie kliimas ellu. 13. oktoobrist 20. novembrini Lehtse raamatukogus raamatunäitus “Rehemaja — põline ja püsiv”. Eestlaste põline eluhoone rehielamu ehk […]
Rubriik: raamatunäitused
3.–15. novembrini Tapa linnaraamatukogu lasteosakonnas raamatunäitus “Keerupuu”. Eva Koffi raamatu tegelane Keerutädi elab Pelgulinnas suure kastanipuu kõrval roosas majas. Indrek Koffi raamatus saavad lapsed koos vanaisaga vahtrapuu otsa ronida ja maitsvat vahtramahla juua. Raamat „Meie suur puu“ kõneleb ühest puust, kes on justkui pereliige, kõige vanem ja targem. Eva ja Indrek Koffi lasteraamatutest tuligi kokku
1. oktoobrist 15. novembrini Tapa linnaraamatukogu lasteosakonnas raamatunäitus “Raamatu- ja puulehtede tarkus”. Meie raamatunäituse kangelaseks on PUU – raamatu lähedane sugulane. Paberit valmistatakse puidust ning mõlemal on lehed. Raamatu- ja puulehtedelt võib leida tarkusi puude kohta. Väljas on ka puutööraamatud.
1.–30. oktoobrini Tapa linnaraamatukogu lasteosakonnas raamatunäitus “Ilmar Tomuski raamatute saladuslik kadumine”. Ükskord suvel juhtus raamatukogus kummaline lugu. Kui lugeja soovis koju laenata Ilmar Tomuski lasteraamatuid, leidis raamatukoguhoidja, et riiul oli tühi. Ilmar Tomuski raamatud olid müstiliselt haihtunud. Kahtlustati samasugust olukorda nagu raamatus „Mauno saladuslik kadumine“, kus üliohtlik viirus oli ära digitaliseerinud kõik lasteraamatud. Uurimisel selgus,
Ilmar Tomuski raamatute saladuslik kadumineRead More »
6. septembrist 11. oktoobrini Tapa linnaraamatukogu teenindusosakonnas raamatunäitus “Laulan oma Eesti laulu. Anna Haava 150” Need, kellele Haava luuletusi kohe ei meenu, on kindlasti tema tekstidega tuttavad laulude kaudu. Laulud „Ei saa mitte vaiki olla“, „Kui sa tuled, too mul‘ lilli“, „Meie, me oleme põhjamaa lapsed“ ja teised luuletused on rahvalike lauludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad
10.–27. septembrini Tapa linnaraamatukogu lasteosakonnas raamatunäitus “Viguriga tähed” Tähti võid leida kõikjalt, kus midagi kirjas. Meie näituselt võid leida viguriga tähti, mida saab teha jäätisepulkadest, kirjaklambritest, pliiatsiteritamispurust. Puuokstest, kividest ja käbidest rääkimata. Tähti saab kujutada ise või koos sõbraga. Näituselt võib leida isemoodi tähestiku, lustakad Nöörinääpsud ja Pokude looduslikest materjalidest täherea. Tähed tegutsevad Henno Käo
10.–27. septembrini Tapa linnaraamatukogu lasteosakonnas raamatunäitus “Kass ja kakk peidus ühe linnu sees” Kassikakus on peidus natuke kassi ja natuke kakku. Oma nime on ta saanud suurte sulgkõrvade ja ümmarguse pea järgi, mis annavad linnule kassi ilme. Ka Edgar Valteri raamatu „Kassike ja kakuke“ piltidelt on näha, et kassike ja kakuke on niiviisi kõrvuti istudes üpris sarnased.
13. septembrist 11. oktoobrini Lehtse raamatukogus raamatunäitus “Pokud, pintselsabad ja teised tegelased” 21. septembril oleks lastekirjanik, illustraator ja karikaturist Edgar Valter saanud 85-aastaseks ja raamatunäitusega tähistamegi tema sünniaastapäeva. Tunneme teda eelkõige kunstnikuna, kelle illustratsioone leiame raamatutest “Naksitrallid”, “Krõlli-raamat”, “Kunksmoor”, “Nublu”, “Nukitsamees” jt. Tema karikatuure on avaldatud paljudes ajalehtedes ja ajakirjades. Edgar Valteri esimene omakirjutatud ja
4.–29. augustini Jäneda raamatukogus raamatunäitus “Muumimaailm — veider, kuid turvaline” Pea iga Eestimaa laps on näinud Muumide multikat või sirvinud ajakirja Muumi, paljud neist käinud koos perega Soomes Muumimaal. Muumitrollide looja, suur muinasjutuvestja ja kunstnik Tove Jansson, kellele see näitus on pühendatud, oleks saanud 9. augustil 100-aastaseks.
1. augustist 11. septembrini Lehtse raamatukogus raamatunäitus “Hei, muumid!” Vaevalt leidub Eestimaal last, kes ei oleks näinud muumide multikat. Samuti on palju austajaid muumikoomiksitel ning aastakümneid on Soomes Naantalis tegutsenud ka Muumimaa, mida suviti külastavad ka Eesti lapsed. Muumide võlumaailma mõtles välja kirjanik ja kunstnik Tove Jansson, kes oleks saanud 9. augustil 100-aastaseks.
8. juulist 4. augustini Tapa linnaraamatukogu lasteosakonnas raamatunäitus “Karukäpatäis õnne Mare Hundile”. Kunstnik Mare Hunt tähistab 2. augustil 55. sünnipäeva. Ta on lõpetanud Kunstiinstituudi graafika eriala illustraatorina. Tema joonistatud raamatupiltidelt võib leida ka päris mitmeid karusid. Need raamatud otsisimegi näitusele välja. Mare Hunt on teinud meie raamatukogule eksliibrise. Selle pealt võime samuti leida armsa mängukaru, kes
8. juulist 4. augustini Tapa linnaraamatukogu lasteosakonnas raamatunäitus “Ülekohtuselt tähelepanuta loom”. Muinasjutud ja lasteraamatud kubisevad jänestest, karudest, rebastest ja huntidest. Ilvest nagu ei olekski olemas. Teda tunneb inimene meie metsloomadest kõige vähem. Sellist ülekohut kirjanik Valeria Ränik ei talunud ja on kirjutanud ilvestest mitu head raamatut, peotäis luuletusi pealekauba. Samuti kõnelevad mitmed lood-luuletused kassidest. Panime
13. juunist 6 augustini Tapa linnaraamatukogu teenindusosakonnas näitus “Rehemaja — põline ja püsiv”. Eestlaste põline eluhoone – rehielamu ehk rehemaja – on ainulaadne arhitektuurinähtus, mille umbkaudne vanus on tuhat aastat. Rehielamus väljendub aastatuhandete tarkus: sellises hoones elades jäi inimene meie kliimas ellu.
1.–31. juulini Lehtse raamatukogus raamatunäitus “Suvelilled — lilled, mis õitsevad ainult ühel suvel”. Rääkides suvelilledest, mõeldakse nende all tavaliselt kõiki suvel õitsevaid lilli. Tegelikult on need aga lilled, mis õitsevad ainult ühel suvel. Õite saamiseks peab suvelillede seemned igal aastal uuesti külvama.
18. juunist 4. augustini Tapa linnaraamatukogu lasteosakonnas raamatunäitus “Keeb kui sipelgapesa”. Suvel keeb elu kui sipelgapesa. Metsas kõndides sattume mõnikord sipelgate kodu juurde. Suur kuklasepesa võib olla lapsele isegi üle pea. Põnev on aga see, et teist sama palju pesa on veel maa all. Uurime raamatunäitusel sipelgapesa saladusi. Jah, seal elu keeb … Nii nagu
18. juunist 4. juulini Tapa linnaraamatukogu lasteosakonnas raamatunäitus “Kuldsete põrnikate suvi”. Suvi on lastekirjanik Meelike Saarna sõnul kirjutamiseks parim aeg. Siis on tema igapäevases töös rahulikum aeg: koolitusi on vähe ja nõustamises vaiksem hooaeg. Endise ajakirjanikuna on talle kirjutamine ikka meeldinud, aga lastele kirjutamise käigus sai ta taas tagasi minna oma lapsepõlve. Tema sulest on
18. juunist 4. juulini Tapa linnaraamatukogu lasteosakonnas raamatunäitus “Mamma Muu loeb raamatuid Mamma Muust”. Jujja Wieslander on rootsi kirjanik, kes saab 12. juunil 70-aastaseks. Maailmas on ta tuntud Mamma Muu juttudega, mille ta õhtuti välja mõtles koos oma abikaasa Tomas Wieslanderi ja lastega. Mamma Muu on eriskummaline lehm, kes tahab õppida erinevaid asju: kuidas ronida
2. maist 13. juunini Tapa linnaraamatukogu lasteosakonnas raamatunäitus “Suur ärasõit on niisama tähtis asi nagu esimesed read raamatus”. Jah, nendest oleneb kõik. Nii on väitnud Muumipapa ja küll tema juba teab rändamise ja Tove Janssoni raamatute edu saladust. Üle maailma tuntud soomerootsi kirjanikul täitub selle aasta 9. augustil sünnist 100 aastat. Kirjanik elas 86-aastaseks. Raamatunäitusel
Suur ärasõit on niisama tähtis asi nagu esimesed read raamatusRead More »
19. maist 27. juunini Lehtse raamatukogus raamatunäitus “Aasta lind, loom ja puud”. Raamatunäitus tutvustab 2014. aasta lindu — jäälind, aasta looma — hüljes ja aasta puid — paakspuu ning türnpuu.
1.–26. aprillini Tapa linnaraamatukogu lasteosakonnas raamatunäitus “Pühadejänes”. Lihavõttepühade ajal värvitakse mune, kaunistatakse nendega kodu või mängitakse mänge. Aga lihavõttejänesed toimetavad ka usinalt ja peidavad mune toas või õues, kui ilm lubab. Lastele teeb see lõbus munade otsimise mäng suurt rõõmu. Miks aga mune peidab jänes, mitte kana, kellel munadega palju rohkem pistmist? Sellele küsimusele otsimegi
1.–26. aprillini Tapa linnaraamatukogu lasteosakonnas raamatunäitus “Lihavõttepühadeks Lihavõttesaarele”. Kas poleks tore minna lihavõttepühadeks Lihavõttesaarele? Kindlasti oleks, kuigi pigem soovitatakse seda kauget saart külastada maist oktoobrini, kui seal on kuivem aeg. Meie saame selle Maailma nabaks kutsutud paigaga tuttavaks raamatute abil. Otsime vastust Rapa Nuil asuvate kivikujude ehk moaide saladuste kohta. Raamat „Jansiga maailma nabal“ sai