02.–30.09.2013 Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Maja täis muu­si­kat. Esto­nia maja 100. 2013. aas­ta sügi­sel 100-aas­­ta­­seks saav Esto­nia on Ees­ti rah­va jaoks olnud ala­ti ena­mat kui vaid tea­t­­ri- ja kont­ser­di­ma­ja. Süda­lin­nas asuv kuns­ti­tem­pel on oma­riik­lu­se süm­bol ja tei­ne kodu mit­te üks­nes sada­de­le estoon­las­te­le, vaid kõi­gi­le muu­si­kat ja tant­su armas­ta­va­te­le eestlastele.

02.–28.09.2013 Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Mihk­li­kuu. Sep­tem­ber kan­nab rah­va­ka­lend­ri jär­gi mitut nime: mihk­li­kuu (mihk­li­päe­va jär­gi), sügis­kuu (algava sügi­se jär­gi), kanar­bi­ku­kuu (õit­se­va kanar­bi­ku jär­gi), poh­la­kuu (poh­la­de kor­ja­mise aja jär­gi), jahi­kuu (jahi­hoo­a­ja algu­se jär­gi), kaa­lu­kuu (saa­ki­de mõõt­mise aja järgi). 

12. augus­tist 28. sep­temb­ri­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gus väl­ja­pa­nek Prak­ti­li­ne pere­nai­ne. Raa­ma­tu­väl­ja­pa­ne­kult leiab eri­ne­vaid koka­raa­ma­tu­id ja hoi­dis­ta­mise­vii­se, ala­tes vanaema­de ajast pärit hapen­da­mi­sest ja soo­la­mi­sest kuni täna­päe­va­se sügav­kül­mu­ta­mise­ni väl­ja. On tra­dit­sioo­nili­si ja ka tren­di­ka­maid ret­sep­te, lei­dub huvi­pak­ku­vat nii noo­re­le kui vane­ma­le pere­nai­se­le, samu­ti mees­pe­re­le, kes saa­vad kaa­sa lüüa kala ja liha suit­se­ta­misel ning kodu­õlu või ‑vei­ni val­mis­ta­misel. Ja

Prak­ti­li­ne pere­nai­neRead More »

2. sep­temb­rist — 20. sep­temb­ri­ni Jäne­da raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek Sügis tant­sib õues. Sügis pole veel käes, vaid vilk­sa­mi­si on teda aima­ta kir­juks muu­tu­va­tes puu­võ­ra­des ning kipi­­tav-kül­­mas hom­mi­ku­kas­tes. Sel­list soo­jen­dus­tant­su enne maru­mürg­liks kas­va­mist võib ju nau­ti­da õues, aga miks mit­te ka toas raa­ma­tu­te seltsis.

19. augus­tist 27. sep­temb­ri­ni Sak­si raa­ma­tu­ko­gus näi­tus Hin­ge­ra­hu. Miks on näi­tu­se peal­kir­jaks “Hin­ge­ra­hu”, kui igas Mare Orgu­se töös on tun­da pin­get — üksik kaja­kas tor­misel merel, erk­pu­na­sed moo­nid, sügis­nuk­rus par­gial­leel, bale­riin, kel­le keha­hoia­kust võib tun­da elu­võit­lust. Mit­mel maa­lil vihi­seb tuul. Eks ikka sel­le­pä­rast, et hin­ge­ra­hu saa­miseks kaks aas­tat tagasi töö­tuks jää­nud Mare maa­li­ma hak­kas­ki. Enne

Hin­ge­ra­huRead More »

1. kuni 31. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Põr­gu­au­gud ja põr­gu­hauad. Suu­ri loo­dus­lik­ke koo­paid – pea­mi­selt küll kars­ti­koo­paid – käi­me sage­li imet­le­mas välis­rei­si­del. Kodu­seid tun­ne­me vähem. Ome­ti on nen­de­gi seas tähe­le­pa­nu­väär­seid: nii lub­ja­ki­vi­de aeg­la­sel lahus­tu­misel kuju­ne­nud ula­tus­lik­ke kars­ti­ka­na­leid kui ka pare­mi­ni ligi­pää­se­ta­vaid, põh­ja­vee mehaa­ni­li­se uuris­tus­te­ge­vu­se tõt­tu tek­ki­nud lii­va­ki­vi­koo­pad, mis paik­ne­vad põhi­li­selt Lõu­­na-Ees­­tis, Devo­ni lii­va­ki­vi­de avamusalal.

1. kuni 31. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek Kuld­se sule­ga Ellen Niit. 13. juu­lil tähis­tas 85. sün­ni­päe­va Ellen Niit, kel­le lau­le ja lugusid on loe­tud läbi mit­me inim­põl­ve, ikka ja jäl­le, nii kodus kui koolis.

01.–30. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Lõi­kus­kuu. Rah­va­ka­lend­ri jär­gi kan­nab august mitut nime: lõi­kus­kuu (vil­ja­lõi­ku­se ja saa­gi­ko­ris­tuse jär­gi), vil­ja­kuu (vil­ja­ko­ris­tuse jär­gi), ruk­ki­kuu (ruk­ki­ko­ris­tuse jär­gi), mäda­kuu (hal­vas­ti para­ne­va­te haa­va­de jär­gi). Tut­vus­ta­me raa­ma­tu­näi­tu­sel lõi­kus­kuu täht­päe­vi: lau­rit­sa­päev, ruk­ki­maar­ja­päev, pärt­li­päev. Augus­tiks oli hein teh­tud, algas vil­ja­lõi­kus. Haka­ti tarust mett võt­ma ja lam­baid niit­ma, see­ni ja pähk­leid korjama.

29. juu­list 31. augus­ti­ni Sak­si raa­ma­tu­ko­gus näi­tus Kra­tid ja kra­ti­teod, kra­tid lap­sed ja kra­tid teod. Näi­tu­se alu­seks on M. J. Eise­ni “Kra­ti­raa­mat”. Sel­les raa­ma­tus on ka tapa­la­se D. Hinzenber­gi poolt ümb­rus­kon­na rah­va käest kogu­tud kra­ti­lood. Näi­tu­se tei­ne osa tut­vus­tab Lää­­ne-Viru­­maa kesk­raa­ma­tu­ko­gu “Kra­ti­män­gu” ning luge­ja­te arva­mu­si krat­ti­dest las­test ning krat­ti­dest tegudest.

1.–31. augus­ti­ni Sak­si raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­väl­ja­pa­nek Lää­­ne-Viru kir­ja­ni­kud Jaan Kruus­vall ja Rai­mond Kaug­ver. Väl­ja­pa­nek tut­vus­tab kahe viru­la­se elu ja loo­min­gut. Jaan-Vahur Kruus­vall on sün­di­nud Palm­se val­las. Ta on Vee­ra Saa­re õepoeg. Rah­va hul­gas tun­tust kogu­nud põhi­li­selt näi­den­di­te­ga “Pil­ve­de vär­vid” ja “Vai­ku­se val­la­ma­ja”. Esi­me­ne käsit­leb Ees­ti maa­rah­va II maa­il­ma­sõ­ja aeg­set, tei­ne Ees­ti maa­rah­va sõja­järg­set saa­tust. Nen­de näidendite

Lää­ne-Viru kir­ja­ni­kud Jaan Kruus­vall ja Rai­mond Kaug­verRead More »

10. juu­nist — 30. augus­ti­ni Jäne­da raa­ma­tu­ko­gus käsi­töö­näi­tus Loo­mis­pi­si­kust naka­tu­nud. Jäne­da küla 660. juu­be­li puhul ning Kul­tuu­ri­pä­ran­di aas­ta tähis­ta­miseks on kok­ku kogu­tud Jäne­da küla tub­li­de käsi­töö­meist­ri­te loo­ming. Elav, kirev ning põnev näi­tus jääb ava­tuks kogu suveks.

20. juu­list 26. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas näi­tus Ime­li­se auto­bus­si­ga mere äär­de. Ellen Niit tähis­tab 13. juu­lil 85. sün­ni­päe­va. Tema suve­ko­du asub Kas­saris, mere ääres. Kas­saris­se ron­gi­ga ei pää­se, ehk­ki ron­gi­sõi­dust on Ellen Niit kir­ju­ta­nud vah­va pika luu­le­tu­se, mis tun­tud lau­luks­ki saa­nud. Sõi­da­me mere äär­de hoo­pis kir­ja­ni­ku luu­le­tu­sest tun­tud ime­li­se auto­bus­si­ga. Meie näi­tu­se bus­sid on

Ime­li­se auto­bus­si­ga mere äär­deRead More »

20. juu­list 26. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Küll on lap­sed meie ajal ise­vär­ki. Ellen Niidu tüt­re­le, Maar­ja Undus­ki­le mee­nub ema õpe­tus­sõ­na, et luu­le­tu­se kir­ju­ta­miseks eral­di aega ei anta, seda tuleb ala­ti teha muu töö kõr­valt. Sama arvab kir­ja­nik ka las­te kas­va­ta­mise koh­ta. Ellen Niidu lap­sed ja lap­se­lap­sed astu­vad tih­ti tema juu­rest läbi.

09.07.–09.08.2013 Leht­se raa­ma­tu­ko­gus näi­tus Kul­la­te­ra­ga ini­me­ne. Ellen Niit 85. Ellen Niit on sün­di­nud Tal­lin­nas 13. juu­lil 1928. Armas­ta­tud las­te­kir­ja­ni­ku sulest on sün­di­nud ligi 40 luule‑, proo­­sa- ja näi­den­di­raa­ma­tut. Tema las­te­raa­ma­tu­id on tõl­gi­tud pal­ju­des­se keel­tes­se. Ta on and­nud elu Krõl­li­le, onu Ööbi­ku­le, Trii­nu­le ja Taa­vi­le, Pil­­le-Rii­­nu­­le ja Pii­lu­par­di­le. Ta kir­ju­tab las­test ja las­te­le ja nimelt neile

Kul­la­te­ra­ga ini­me­ne. Ellen Niit 85Read More »

01.–30. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Hei­na­kuu. Juu­li­kuu kan­nab rah­va­ka­lend­ris mitut nime: hei­na­kuu (hei­na­teo jär­gi), suve­kuu (kõi­ge soo­je­ma­te ja kui­ve­ma­te ilma­de jär­gi), karu­se­kuu (karu­se­päe­va jär­gi), put­ke­kuu (hein­put­ke­de õit­sea­ja jär­gi), jaa­gu­pi­kuu (jaa­gu­pi­päe­va jär­gi), hobu­se­noo­gu­tuse kuu (hobu­se noo­gu­tuse jär­gi, mida ta teeb kii­ni­de tõr­jeks). Juu­li­kuus­se mahu­vad mit­med rah­va­ka­lend­ri täht­päe­vad: hei­na­maar­ja­päev, seits­me­ven­na­päev, karu­se­päev, jaa­gu­pi­päev, ole­vi­päev. Karu­­se- ehk maretapäeval

Hei­na­kuuRead More »

10. juu­nist 30. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek Puhas vesi annab elu. Käes­olev aas­ta on rah­vus­va­he­li­selt nime­ta­tud vee­ala­se koos­töö aas­ta­ks. See on aas­ta, mil puh­ta vee väär­tus­ta­mise­le ja rii­ki­de­va­he­li­se­le koos­töö­le sel alal pöö­ra­tak­se eri­list tähelepanu.

1. juu­list 30. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek Suit­susaun — ehe ees­ti saun. Suit­susaun on Ees­tis taas au sis­se tõus­mas. Enam­ja­gu seda tüü­pi sau­nu asub Võru­maal ja Setu­maal. Suit­susau­nal on täh­tis osa meie pärand­kul­tuu­ris, see­tõt­tu taha­vad võro­ke­sed saa­da selle­le UNESCO kaitse.

1. juu­nist 15. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Kui sa ilmast õpe­tust saad, küll siis tar­ge­maks lähed. Raa­ma­tu­näi­tus viib meid laia ilma ning saa­me roh­kem tea­da Unga­ri ja sel­le maa las­te­kir­jan­duse koh­ta. Ees­ti luge­ja­te­le on unga­ri mui­nas­ju­tud ja las­te­kir­jan­dus olnud tut­ta­vad juba üle poo­le sajan­di. Mit­med üle maa­il­ma kuul­sad unga­ri las­te­raa­ma­tud on ees­ti kee­les ilmunud

Kui sa ilmast õpe­tust saad, küll siis tar­ge­maks lähedRead More »

3. juu­nist 5. juu­li­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gus Mesi­lase magus elu. Pal­jud ini­me­sed teavad mesin­du­sest vaid nii­pal­ju, et mesi on magus ja nõela­mi­ne väga valus. Põhi­saa­dust mett süüak­se nii natu­raal­selt kui ka lisa­tu­na magus­toi­tu­de hul­ka. On kind­laks teh­tud, et need lap­sed, kes söö­vad mett, kas­va­vad teis­test pike­maks ja on ka ter­ve­mad. Mesi on üks pal­ju­de hai­gus­te ennetaja

Mesi­lase magus eluRead More »