1. juu­nist 15. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Kui sa ilmast õpe­tust saad, küll siis tar­ge­maks lähed. Raa­ma­tu­näi­tus viib meid laia ilma ning saa­me roh­kem tea­da Unga­ri ja sel­le maa las­te­kir­jan­duse koh­ta. Ees­ti luge­ja­te­le on unga­ri mui­nas­ju­tud ja las­te­kir­jan­dus olnud tut­ta­vad juba üle poo­le sajan­di. Mit­med üle maa­il­ma kuul­sad unga­ri las­te­raa­ma­tud on ees­ti kee­les ilmunud […]

3. juu­nist 5. juu­li­ni Leht­se raa­ma­tu­ko­gus Mesi­lase magus elu. Pal­jud ini­me­sed teavad mesin­du­sest vaid nii­pal­ju, et mesi on magus ja nõela­mi­ne väga valus. Põhi­saa­dust mett süüak­se nii natu­raal­selt kui ka lisa­tu­na magus­toi­tu­de hul­ka. On kind­laks teh­tud, et need lap­sed, kes söö­vad mett, kas­va­vad teis­test pike­maks ja on ka ter­ve­mad. Mesi on üks pal­ju­de hai­gus­te ennetaja

Mesi­lase magus eluRead More »

01.–28. juu­ni­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Jaa­ni­kuu. Juu­ni­kuu kan­nab rah­va­ka­lend­ris mitut nime: jaa­ni­kuu (jaa­ni­päe­va jär­gi), suve­kuu (suvea­ja jär­gi), kesa­kuu (kesa ehk põl­lu künd­mise jär­gi), õil­me­kuu (õite­roh­ku­se jär­gi), pär­na­kuu (pärna­de õit­se­mise jär­gi), pii­ma­kuu (leh­ma­de suu­re pii­maan­ni jär­gi). Jaa­ni­kuu ehteks on jaa­ni­päev, rõõ­mus val­­gu­­se- ja suve­pü­ha. Samu­ti mahu­vad sel­les­se suve­kuus­se veel vii­di­päev, seits­me­ma­ga­ja­päev, suvi­ne peet­ri­päev. Enne kui

Jaa­ni­kuuRead More »

2.–30. mai­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Lehe­kuu. Mai­kuu kan­nab rah­va­ka­lend­ri jär­gi mitut nime: lehe­kuu (puu­de leh­te­mi­ne­mise jär­gi), õie­kuu (õit­se­va­te kevad­lil­le­de jär­gi), too­me­kuu (too­me­puu­de ehk too­min­ga­te õide­puh­ke­mise jär­gi), kül­vi­kuu (kül­vi­töö­de jär­gi). Tut­vus­ta­me mai­kuu rah­va­ka­lend­ri täht­päe­vi: volb­ri­päe­va, keva­dist nigu­la­pü­ha, tae­va­mi­ne­mis­pü­ha ja neli­pühi. Too­me­kuu raa­ma­tu­näi­tu­selt saa­me tea­da, miks kut­sus vana­rah­vas too­min­gat kar­tu­li­puuks. Too­min­ga rah­va­pä­ra­sed nime­tu­sed on tumil­gas, tuum,

Lehe­kuuRead More »

17. april­list 25. mai­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Kap­ten, kap­ten, kan­nan ette. Kap­ten on oma lae­va ja sel­le mees­kon­na juht. Tal on kap­te­ni aukraad ja ta on kõr­geim või­mu­kand­ja lae­val. Vana­sõ­na­gi ütleb: „Kap­ten lae­vas, Jumal tae­vas“. Kap­te­ni üles­an­ne on viia laev ühest sada­mast tei­se. Reis võib kes­ta mõnest tun­nist mit­me kuuni. Kau­ba­lae­va kap­ten juhib laeva

Kap­ten, kap­ten, kan­nan etteRead More »

18.03.2013–20.04.2013 Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­näi­tus Keva­de­le vas­tu. Kes meist ei oota keva­det. On ju kevad just kui uus algus kui kõik hak­kab uues­ti ela­ma, lin­nud lau­la­vad ja puh­ke­vad pun­gad. Raa­ma­tu­näi­tus annab pisut keva­de­tun­net pil­di ja raa­ma­tu kau­du. Näi­tus on üle­val 20. aprillini.

18. märt­sist 30. april­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Rah­vuse elu­jõud. Käes­olev aas­ta on kul­tuu­ri­mi­nis­tee­riu­mi ette­pa­ne­kul kuu­lu­ta­tud vaim­se kul­tuu­ri­pä­ran­di aas­ta­ks. Tee­­ma-aas­­ta juht­mõ­te “Päri­ja­ta pole päran­dit”, kut­sub mõt­le­ma sel­le üle, mida me väär­tus­likuks peame ning säi­li­ta­da ja järel­tu­le­va­te­le põl­ve­de­le edasi anda tahame.

01.04.2013–27.04.2013 Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Jüri­kuu. Rah­va­ka­lend­ris kan­nab aprill mitut nime: jüri­kuu (jüri­päe­va jär­gi), sula­kuu (sula­va­te lume­han­ge­de jär­gi), mah­la­kuu (puu­des lii­ku­va­te mah­la­de jär­gi), nal­ja­kuu (nal­ja­päe­va jär­gi), puh­ke­kuu (vars­ti puh­ke­va­te pun­ga­de jär­gi). Tut­vus­ta­me näi­tu­sel april­li­kuu rah­va­ka­lend­ri täht­päe­vi: karjalaske‑, künni‑, jüri- ja mar­ku­se­päev. Talu­rah­va aas­ta algas jüri­päe­val, siis pal­ga­ti tal­lu abi­li­sed ja sel päe­val ei toh­ti­nud majast

Jüri­kuuRead More »

01.03.2013–13.04.2013 Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Hoi­dis­ta­tud tar­ku­sed. Raa­ma­tu­näi­tu­se tel­jeks on Meri­ke Miti raa­mat „Väär­tus­kas­va­tus Tar­kus­te Hoi­dis­te abil“, mis on rah­va­pä­ri­mu­sel põhi­nev idee­ko­gu­mik. Väl­jas on raa­ma­tud, mis puu­du­ta­vad eri­ne­vaid väär­tusi. Nei­le lisaks leiab sobi­vaid vanasõnu.

01.03.2013–29.03.2013 Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Paas­tu­kuu. Rah­va­ka­lend­ris kan­nab märts mitut nime: paas­tu­kuu (paas­tua­ja jär­gi), keh­va­kuu (varu­tud tal­ve­toi­du­va­ru­de lõppe­mise jär­gi), han­ge­kuu (vana­de püsi­va­te han­ge­de jär­gi), kas­si­kuu (kas­si­de kar­ja­des­se kogu­ne­mise jär­gi), keva­de­kuu (saa­bu­va keva­de jär­gi), urbe­kuu (puh­ke­va­te urba­de jär­gi), tsir­­gu- ehk lin­nu­kuu (saa­bu­va­te lin­du­de jär­gi). Tut­vus­ta­me näi­tu­sel märt­si­kuu rah­va­ka­lend­ri täht­päe­vi: tsirgu‑, käädri‑, pen­­di- ja paas­tu­maar­ja­päe­va. Kui maar­ja­päe­val on

Paas­tu­kuuRead More »

04.–28.03.2013 Jäne­da raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­näi­tus Bal­lett — koh­tu­vad tea­ter ja elu. Teat­ri­kuu näi­tust raa­mivad legen­did bal­le­tiar­tis­ti­dest. Mõn­da neist enam ei mäle­ta­ta­gi — nii on aja­loo­hõl­ma vaju­nud kei­ser­lik tant­si­ja Matil­da Kšessins­ka­ja. Samas pole kus­tu­nud Rudolf Nure­je­vi tähe­sä­ra. Dra­maa­ti­li­sed olid nen­de rol­lid teat­ri­la­val ja eludki. Raa­ma­tu­näi­tu­sel on esin­da­tud ere­dai­mad staa­rid nii maa­il­ma kui Ees­ti balletiteatrist.

18.02.2013–16.03.2013 Leht­se raa­ma­tu­ko­gus raa­ma­tu­näi­tus Eno Raua lood. Raa­ma­tu­näi­tu­se­ga tähis­ta­me kir­ja­nik ja luu­le­ta­ja Eno Raua 85. sün­ni­aas­ta­päe­va. Eno Raud sün­dis 15. veebruaril 1928. aas­tal. Tema esi­me­ne las­te­raa­mat “Nii või naa” ilmus 1957. aas­tal. Enim tun­tud raa­ma­tud on “Sip­sik”, “Nak­si­tral­lid”, “Peep ja sõnad”. Eno Raua jutu­loo­ming on sünd­mus­te­ri­kas ja seik­lus­lik, luu­le sõna­män­gu­li­ne ja kujun­dus­lik. Näi­tus on üle­val 16.

Eno Raua loodRead More »

12.02.2013–16.03.2013 Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Val­do Pant – aas­ta­id hil­jem. Val­do Pant (21. jaa­nuar 1928 – 30. juu­li 1976) oli üks Ees­ti XX sajan­di suur­ku­ju­dest – mees, keda mäle­ta­vad mit­med põlv­kon­nad. Val­do Pant, raa­­dio- ja tele­aja­kir­ja­nik, pub­lit­sist ning dra­ma­turg, saa­vu­tas oma loo­min­gu ja esi­ne­mis­te­ga suu­re usal­duse, tun­nus­tuse ja popu­laar­su­se juba oma eluajal. Raa­ma­tu­näi­tus annab­ki põgusa

Val­do Pant – aas­ta­id hil­jemRead More »

01.02.2013–27.02.2013 Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Küün­la­kuu. Veebruar kan­nab rah­va­ka­lend­ris mitut nime: küün­la­kuu (küün­la­päe­va jär­gi), vast­la­kuu (vast­la­päe­va jär­gi), tui­su­kuu (veebruari tui­su­il­ma­de jär­gi), rado­kuu (raju­de ilma­de jär­gi), hun­di­kuu (hun­ti­de jook­sua­ja jär­gi). Näi­tus tut­vus­tab küün­la­kuu rah­va­ka­lend­ri täht­päe­vi (küünla‑, luuvalu‑, vastla‑, tuh­­ka- ja madi­se­päev). Küün­la­kuu külm toob soo­ja suve. Soe küün­la­kuu ennus­tab kül­ma kevadet.

09.01.2013–23.02.2013 Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Nagu kala vees. Kir­ja­nik Eno Raud on oma las­te­luu­les ikka olnud leid­li­ku sõna­ga vigu­ri­mees, kes on oma loo­min­gus­se pan­nud sõna- ja kõla­män­gu. Vor­mi­li­selt on tema las­te­vär­sid liht­sad, sek­ka ka pike­maid luu­le­tusi. Kui kee­ru­li­ne nii­su­gust liht­sust luua oli, oleks või­nud vas­ta­ta vaid autor ise. Kõr­valt pais­tab, et luu­le­tusi kir­ju­ta­des on Eno

Nagu kala veesRead More »

09.01.2013–23.02.2013 Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Nää­ri­kuu. Jaa­nuar kan­nab rah­va­ka­lend­ris mitut nime: nää­ri­kuu (kuu esi­m­ese päe­va ehk nää­ri­päe­va jär­gi), süda­kuu (aeg jõuab tal­ve­sü­da­me­ni)  ja uue­aas­ta­kuu (äsjaala­nud aas­ta jär­gi). Raa­ma­tu­näi­tus tut­vus­tab nää­ri­kuu rah­va­ka­lend­ri täht­päe­vi: kolmekuninga‑, nuudi‑, tõnise‑, tali­­har­ja- ja paav­li­päe­va. Rah­va­tar­kus ütleb, et mis nää­ri­kuu tege­ma­ta jätab, sel­le teeb küün­la­kuu ära. Ja veel, et kui nää­ri­kuu soe,

Nää­ri­kuuRead More »

01.12.2012–07.01.2012 Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Õhe­ta­va­te õun­te moo­di kül­ma­lind. Kül­mal tal­ve­hom­mi­kul näib järs­ku, nagu olek­sid õuna­puu­le puna­sed vil­jad kas­va­nud. Need õuna moo­di õhe­ta­jad on lee­vi­ke­sed, keda võib­ki ka õuna­puu­lin­du­deks nime­ta­da. Tead ju küll neid puna­kõ­hu­li­si jõu­lu­lin­nu­ke­si? Nad otsivad kül­ma­ga ela­mu­te ümb­ru­ses toi­tu, sel­lest on nad endale saa­nud ka nime kül­ma­lind või tal­vik. Isas­lee­vi­kes­te kar­miin­pu­na­sed pugud

Õhe­ta­va­te õun­te moo­di kül­ma­lindRead More »

01.11.–15.12.2012 Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus Ini­m­ese tee­kond. Karl Ris­ti­ki­vi 100. Karl Ris­ti­ki­vi seits­me­teist­küm­nest romaa­nist on ilm­selt enim loe­tud kol­me esi­mest, mil­le tege­vus­pai­gaks on Tal­linn. Kol­mas neist, “Roht­aed”, kuu­lub koos Oskar Lut­su “Keva­de” ja Jaan Kros­si “Wik­ma­ni pois­te­ga” ees­ti koo­li­ro­maa­ni klas­si­kas­se. Ini­me­ne teel ja tee­kon­na kujund läbivad kogu Ris­ti­ki­vi loo­min­gut Tal­­li­n­­na-tri­­loo­giast ala­tes kuni vii­ma­seks romaa­niks jäänud

Ini­m­ese tee­kondRead More »

Raa­ma­tu­näi­tu­sel väl­jas raa­ma­tud, mida luge­da pime­da­tel sügis- ja tal­ve­õh­tu­tel. Samas kui endal soov kus­ki­le mat­ka­ta või rei­si­da saab väi­ke­se idee, kuhu min­na või mida külas­ta­da. (Leht­se raa­ma­tu­ko­gus 3. sep­temb­rist 12. oktoobrini)

Onu Hei­no koh­ta teame, et ta on tore mees ja et ta elab Pär­nu maan­teel, kor­ter kuus. Kir­ja­nik Jaa­nus Vaik­soo arvab, et päriselt teda vist ei ole ole­mas. Küll on ta aga raa­ma­tu­te­ge­la­ne, kes on koli­nud ka aabit­sas­se. Raa­ma­tu­näi­tu­sel on väl­jas luu­le­tu­sed raa­ma­tu­st „Onu Hei­no eksis ära“ ja iga luu­le­tu­se lõpp­e­des võib kin­ni­ta­da, et tõesti,

Onu Hei­no – tões­ti tore meesRead More »