2.–30. maini Tapa linnaraamatukogu lasteosakonnas raamatunäitus Lehekuu. Maikuu kannab rahvakalendri järgi mitut nime: lehekuu (puude lehteminemise järgi), õiekuu (õitsevate kevadlillede järgi), toomekuu (toomepuude ehk toomingate õidepuhkemise järgi), külvikuu (külvitööde järgi). Tutvustame maikuu rahvakalendri tähtpäevi: volbripäeva, kevadist nigulapüha, taevaminemispüha ja nelipühi. Toomekuu raamatunäituselt saame teada, miks kutsus vanarahvas toomingat kartulipuuks. Toominga rahvapärased nimetused on tumilgas, tuum, […]
Rubriik: raamatunäitused
17. aprillist 25. maini Tapa linnaraamatukogu lasteosakonnas raamatunäitus Kapten, kapten, kannan ette. Kapten on oma laeva ja selle meeskonna juht. Tal on kapteni aukraad ja ta on kõrgeim võimukandja laeval. Vanasõnagi ütleb: „Kapten laevas, Jumal taevas“. Kapteni ülesanne on viia laev ühest sadamast teise. Reis võib kesta mõnest tunnist mitme kuuni. Kaubalaeva kapten juhib laeva
18.03.2013–20.04.2013 Lehtse raamatukogus raamatunäitus Kevadele vastu. Kes meist ei oota kevadet. On ju kevad just kui uus algus kui kõik hakkab uuesti elama, linnud laulavad ja puhkevad pungad. Raamatunäitus annab pisut kevadetunnet pildi ja raamatu kaudu. Näitus on üleval 20. aprillini.
18. märtsist 30. aprillini Tapa linnaraamatukogu teenindusosakonnas raamatunäitus Rahvuse elujõud. Käesolev aasta on kultuuriministeeriumi ettepanekul kuulutatud vaimse kultuuripärandi aastaks. Teema-aasta juhtmõte “Pärijata pole pärandit”, kutsub mõtlema selle üle, mida me väärtuslikuks peame ning säilitada ja järeltulevatele põlvedele edasi anda tahame.
01.04.2013–27.04.2013 Tapa linnaraamatukogu lasteosakonnas raamatunäitus Jürikuu. Rahvakalendris kannab aprill mitut nime: jürikuu (jüripäeva järgi), sulakuu (sulavate lumehangede järgi), mahlakuu (puudes liikuvate mahlade järgi), naljakuu (naljapäeva järgi), puhkekuu (varsti puhkevate pungade järgi). Tutvustame näitusel aprillikuu rahvakalendri tähtpäevi: karjalaske‑, künni‑, jüri- ja markusepäev. Talurahva aasta algas jüripäeval, siis palgati tallu abilised ja sel päeval ei tohtinud majast
01.03.2013–13.04.2013 Tapa linnaraamatukogu lasteosakonnas raamatunäitus Hoidistatud tarkused. Raamatunäituse teljeks on Merike Miti raamat „Väärtuskasvatus Tarkuste Hoidiste abil“, mis on rahvapärimusel põhinev ideekogumik. Väljas on raamatud, mis puudutavad erinevaid väärtusi. Neile lisaks leiab sobivaid vanasõnu.
01.03.2013–29.03.2013 Tapa linnaraamatukogu lasteosakonnas raamatunäitus Paastukuu. Rahvakalendris kannab märts mitut nime: paastukuu (paastuaja järgi), kehvakuu (varutud talvetoiduvarude lõppemise järgi), hangekuu (vanade püsivate hangede järgi), kassikuu (kasside karjadesse kogunemise järgi), kevadekuu (saabuva kevade järgi), urbekuu (puhkevate urbade järgi), tsirgu- ehk linnukuu (saabuvate lindude järgi). Tutvustame näitusel märtsikuu rahvakalendri tähtpäevi: tsirgu‑, käädri‑, pendi- ja paastumaarjapäeva. Kui maarjapäeval on
04.–28.03.2013 Jäneda raamatukogus raamatunäitus Ballett — kohtuvad teater ja elu. Teatrikuu näitust raamivad legendid balletiartistidest. Mõnda neist enam ei mäletatagi — nii on ajaloohõlma vajunud keiserlik tantsija Matilda Kšessinskaja. Samas pole kustunud Rudolf Nurejevi tähesära. Dramaatilised olid nende rollid teatrilaval ja eludki. Raamatunäitusel on esindatud eredaimad staarid nii maailma kui Eesti balletiteatrist.
18.02.2013–16.03.2013 Lehtse raamatukogus raamatunäitus Eno Raua lood. Raamatunäitusega tähistame kirjanik ja luuletaja Eno Raua 85. sünniaastapäeva. Eno Raud sündis 15. veebruaril 1928. aastal. Tema esimene lasteraamat “Nii või naa” ilmus 1957. aastal. Enim tuntud raamatud on “Sipsik”, “Naksitrallid”, “Peep ja sõnad”. Eno Raua jutulooming on sündmusterikas ja seikluslik, luule sõnamänguline ja kujunduslik. Näitus on üleval 16.
12.02.2013–16.03.2013 Tapa linnaraamatukogu teenindusosakonnas raamatunäitus Valdo Pant – aastaid hiljem. Valdo Pant (21. jaanuar 1928 – 30. juuli 1976) oli üks Eesti XX sajandi suurkujudest – mees, keda mäletavad mitmed põlvkonnad. Valdo Pant, raadio- ja teleajakirjanik, publitsist ning dramaturg, saavutas oma loomingu ja esinemistega suure usalduse, tunnustuse ja populaarsuse juba oma eluajal. Raamatunäitus annabki põgusa
01.02.2013–27.02.2013 Tapa linnaraamatukogu lasteosakonnas raamatunäitus Küünlakuu. Veebruar kannab rahvakalendris mitut nime: küünlakuu (küünlapäeva järgi), vastlakuu (vastlapäeva järgi), tuisukuu (veebruari tuisuilmade järgi), radokuu (rajude ilmade järgi), hundikuu (huntide jooksuaja järgi). Näitus tutvustab küünlakuu rahvakalendri tähtpäevi (küünla‑, luuvalu‑, vastla‑, tuhka- ja madisepäev). Küünlakuu külm toob sooja suve. Soe küünlakuu ennustab külma kevadet.
09.01.2013–23.02.2013 Tapa linnaraamatukogu lasteosakonnas raamatunäitus Nagu kala vees. Kirjanik Eno Raud on oma lasteluules ikka olnud leidliku sõnaga vigurimees, kes on oma loomingusse pannud sõna- ja kõlamängu. Vormiliselt on tema lastevärsid lihtsad, sekka ka pikemaid luuletusi. Kui keeruline niisugust lihtsust luua oli, oleks võinud vastata vaid autor ise. Kõrvalt paistab, et luuletusi kirjutades on Eno
09.01.2013–23.02.2013 Tapa linnaraamatukogu lasteosakonnas raamatunäitus Näärikuu. Jaanuar kannab rahvakalendris mitut nime: näärikuu (kuu esimese päeva ehk nääripäeva järgi), südakuu (aeg jõuab talvesüdameni) ja uueaastakuu (äsjaalanud aasta järgi). Raamatunäitus tutvustab näärikuu rahvakalendri tähtpäevi: kolmekuninga‑, nuudi‑, tõnise‑, taliharja- ja paavlipäeva. Rahvatarkus ütleb, et mis näärikuu tegemata jätab, selle teeb küünlakuu ära. Ja veel, et kui näärikuu soe,
01.12.2012–07.01.2012 Tapa linnaraamatukogu lasteosakonnas raamatunäitus Õhetavate õunte moodi külmalind. Külmal talvehommikul näib järsku, nagu oleksid õunapuule punased viljad kasvanud. Need õuna moodi õhetajad on leevikesed, keda võibki ka õunapuulindudeks nimetada. Tead ju küll neid punakõhulisi jõululinnukesi? Nad otsivad külmaga elamute ümbruses toitu, sellest on nad endale saanud ka nime külmalind või talvik. Isasleevikeste karmiinpunased pugud
01.11.–15.12.2012 Tapa linnaraamatukogu teenindusosakonnas raamatunäitus Inimese teekond. Karl Ristikivi 100. Karl Ristikivi seitsmeteistkümnest romaanist on ilmselt enim loetud kolme esimest, mille tegevuspaigaks on Tallinn. Kolmas neist, “Rohtaed”, kuulub koos Oskar Lutsu “Kevade” ja Jaan Krossi “Wikmani poistega” eesti kooliromaani klassikasse. Inimene teel ja teekonna kujund läbivad kogu Ristikivi loomingut Tallinna-triloogiast alates kuni viimaseks romaaniks jäänud
17.12.2012–05.01.2013 Lehtse raamatukogus raamatunäitus Vanad armsad jõulud.
Raamatunäitusel väljas raamatud, mida lugeda pimedatel sügis- ja talveõhtutel. Samas kui endal soov kuskile matkata või reisida saab väikese idee, kuhu minna või mida külastada. (Lehtse raamatukogus 3. septembrist 12. oktoobrini)
Onu Heino kohta teame, et ta on tore mees ja et ta elab Pärnu maanteel, korter kuus. Kirjanik Jaanus Vaiksoo arvab, et päriselt teda vist ei ole olemas. Küll on ta aga raamatutegelane, kes on kolinud ka aabitsasse. Raamatunäitusel on väljas luuletused raamatust „Onu Heino eksis ära“ ja iga luuletuse lõppedes võib kinnitada, et tõesti,
Raamatus „Esimene esimene september“ asub kõrvuti lehekülgedel Leelo Tungla ja Jaanus Vaiksoo lastelooming esimeseks koolipäevaks. Mõlemad kirjanikud on ka aabitsate autorid. Panime kooliaasta alguse puhul välja nii Jaanus Vaiksoo kui ka Leelo Tungla aabitsad ja aabitsate valmimislood. Lugemise ime avastamine algab aabitsast. Lisaks saab lugeda mõlemalt kirjanikult kooliluuletusi ja ‑jutte. Toredaid lugemiselamusi uuel kooliaastal! (raamatunäitus
[lg_image folder=“TLRK/2012/Kiisuga_reisima” image=“DSC_0805.JPG” display=“thumb” align=“right” caption=“Vaata ka pilte galeriist”]Kiisule meeldib küll oma kodukülas toimetada, aga mõnikord tuleb talle vastupandamatu reisihimu peale. Siis ei jää muud üle, kui seljakott selga või kohver kätte ja teele. Reis on hoopis põnevam, kui kaugel maal mõni sõber ees ootab. Nii saavad selgemaks selle maa kombed ja keel. Kui rändamisest
Väliseesti kirjanik Elin Kai Toona 75. Üks väljapaistvam noorema põlve väliseesti prosaist ja luuletaja. Sündis Tallinnas, lapsepõlve veetis vanaema juures Haapsalus. On luuletaja Ernst Enno lapselaps. Sattus lapsena pagulusse. Praegu elab USA‑s, Floridas. On vabakutseline kirjanik. Avaldanud 5 eestikeelset romaani. (raamatunäitus Lehtse raamatukogus kirjaniku elust ja loomingust 09.07–06.08.2012)