[:et] 2.–30. oktoob­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Elu pole kuna­gi olnud nii hir­mus ilus kui prae­gu”. Need sõnad on pärit Kad­ri Hin­ri­ku­se las­te­raa­ma­tu­st “Taa­niel Tei­ne”. Kül­lap mõt­leb autor ka nii, sest tema raa­ma­tu­lau­se­test ning teles loe­tud sõna­dest õhkub rahu ja soo­just ja ene­se­kind­lust. Kol­me Taa­nie­li kõr­val on kir­ja­ni­ku las­te­raa­ma­tu­tes pal­ju tei­si vah­vaid tege­lasi: kak­si­kud Uku […]

[:et] 18. sep­temb­rist 21. oktoob­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas Soo­me Ins­tituu­di ränd­näi­tus “Iden­ti­teedi ole­mus”. Näi­tus esit­leb viie noo­re ja ande­ka soo­me foto­kunst­ni­ku loo­min­gut. Fotograa­fid käsit­le­vad oma töö­des iden­ti­teedi ja mälu­ga seo­tud küsi­mu­si, kasu­ta­des sel­leks eri­ne­vaid teh­ni­ka­id ala­tes must­val­gest fil­mist kol­laa­ži­de­ni. Mis kujundab ini­m­ese iden­ti­teeti? Mis asjaolud ja sünd­mu­sed mõju­ta­vad meid kui üksikisi­kuid? Need küsi­mu­sed pole inimkonna

[:et]Identiteedi ole­mus[:]Read More »

[:et] 30. augus­tist 29. sep­temb­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu 2. kor­ru­sel näi­tus “Muhu Ing­lid”. Näi­tus põhi­neb Kad­ri Tüü­ri jutu­raa­ma­tul, mil­le on illust­ree­ri­nud Urmas Viik. Kunst­ni­ku pil­di­keel toe­tub muhu rik­ka­li­ku­le orna­men­ti­ka­le ja vär­vi­gam­ma­le. Muhu juur­te­ga Urmas Vii­gi arva­tes on Muhu pärand­kul­tuur üüra­tult rikas: “Ma taht­sin kasu­ta­da neid tun­ta­vaid ele­men­te, aga neid sidu­da kaas­aeg­se olme­kul­tuu­ri või ka lin­na­kul­tuu­ri ele­men­ti­de­ga, sest

[:et]Muhu Ing­lid[:]Read More »

[:et] 16. augus­tist 16. sep­temb­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus “Tapa ron­gi­jaa­ma ellu­ära­ka­mi­ne”. Pro­jek­ti „Tapa ron­gi­jaa­ma ellu­är­ka­mi­ne“ tar­vis kok­ku sea­tud näi­tus viib meid Tapa jaa­ma aja­loo rada­de­le. Tapa raud­tee­jaa­ma pea­hoo­ne on Ees­ti üks vanemaid. Tapa jaam on olu­li­ne süm­bo­l­ob­jekt nii raud­tee kui ka Tapa lin­na­ehi­tu­ses, samu­ti väär­tus­lik his­to­rist­li­ku arhi­tek­tuu­ri näi­de. See ise­ära­lik tel­lis­ki­vist hoo­ne­mas­siiv on juba

[:et]Tapa ron­gi­jaa­ma ellu­är­ka­mi­ne[:]Read More »

[:et] 1.–29. sep­temb­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Kunst­nik, kes ei kar­da kat­se­ta­da”. Kunst­nik Urmas Viik on eri­alalt graa­fik. Pee­ne joo­ne­ga pil­te ja suu­ri pas­tel­seid pindu teeb ta arvu­ti­ga. Pliiat­si­ga pabe­ri­le teh­tud visan­dist hak­kab ta arvu­ti abil loo­ma raa­ma­tu­pilti, mil­les kihid nii lap­se kui täis­kas­va­nu jaoks. Kert­tu Soan­si­ga koos­tööst algu­se saa­nud raa­ma­tu­te illust­ree­ri­mi­ne on vii­nud ka järgmiste

[:et]Kunstnik, kes ei kar­da kat­se­ta­da[:]Read More »

[:et] 1.–29. sep­temb­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Kes muhu pea­le puhub?”. Sügi­sel on tore möö­du­nud suve mee­nu­ta­da. Kül­lap see oli täis lii­ku­mist ja män­ge. Ronimis‑, tur­­ni­­mis- ja jook­su­har­ju­tused too­vad mõni­kord enda­ga kaa­sa krii­mud ja muhud. Loo­de­ta­vas­ti on need olnud sel­li­sed, mil­le­st on pää­se­nud väi­ke­se ehma­tu­se­ga. Või on aida­nud see, et kee­gi on muhu pea­le puhu­nud. Iga

[:et]Kes muhu pea­le puhub?[:]Read More »

[:et] 9.–30. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek „Kuu­la!“. Väl­ja­pa­nek tut­vus­tab raa­ma­tu­ko­gus lei­du­vaid audio­raa­ma­tu­id. Päris kaval mõte on lae­nu­ta­da raa­ma­tu­ko­gust kuu­la­miseks üks heli­raa­mat, kas­või vahe­te­va­hel. Sil­mad puh­ka­vad, kuid kir­jan­dus­ela­mus on garanteeritud. [:]

[:et] 8.–30. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus “Kuda rah­vas, nõn­da rõõ­vas”. Rah­va­rõi­vas­te­ga on meist kok­ku puu­tu­nud pea­ae­gu iga­üks, kas neid ise lau­lu­pi­du­del kan­des või kand­ja­te paku­tud estee­ti­list vaa­te­pilti nau­ti­des. Rah­va­rõivad on talu­po­ja­rõivad, mida kan­ti nii argi- kui pidu­päe­va­del. Ees­tis tähis­ta­sid rah­va­rõivad ühtae­gu sei­sus­lik­ku ja rah­vus­lik­ku kuu­lu­vust — talu­po­ja­sei­sust ja maa­rah­vast, sest valit­se­vad klas­sid kuu­lusid saksa

[:et]Kuda rah­vas, nõn­da rõõ­vas[:]Read More »

[:et] 24. juu­list 28. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Suve­koer­te­ga maa­le”. Raa­ma­tu­näi­tu­sel lähe­me suve­koer­te­ga maa­le. Liht­salt suve­ko­dus­se mõnu­sas­ti aega veet­ma või vana­va­ne­ma­te­le kül­la ja appi, puh­ka­ma, ter­vist paran­da­ma, seik­lu­si otsi­ma või just vas­tu­ok­sa rahu leid­ma. Või tões­tust saa­ma, et maal on elu täies­ti ole­mas. Ja veel mil­li­ne elu! Sel­li­ne, et maa­le tasub ela­ma asuda. [:]

[:et] 24. juu­list 28. augus­ti­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Suvi — see on las­te aeg”. Lee­lo Tung­la luu­le­tus­te ja lugu­de lap­sed on puru­rik­kad. Neil on ole­mas suur tükk maa­il­ma särast. Ja mis ka het­kel puu­dub, tuleb pärast! Suvi on pal­ju­de las­te mee­lis­aeg. Saab min­na vee äär­de, maa­le ja loo­duses­se ning lii­va­kast kihab las­test kui mesi­kärg. Lapsed

[:et]Suvi — see on las­te aeg[:]Read More »

[:et] 10. juu­list 15. augus­ti­ni Tapa Lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas “Nais­ko­du­kait­se 90. aas­ta­päe­va foto­näi­tus”. Nais­ko­du­kait­se Viru ring­kond alus­tas orga­ni­sat­sioo­ni 90. aas­ta juu­be­li tähis­ta­mist foto­näi­tu­se­ga, mis ava­ti Tar­tu rahu aas­ta­päe­val, 2. veebruaril Lää­­ne-Viru­­maa Kesk­raa­ma­tu­ko­gus Rakveres.

[:et] 8. juu­nist 28. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek “Igal tas­sil oma lugu”. Kol­lekt­sio­nee­ri­mi­ne võib algu­se saa­da puht­ju­hus­li­kult. See­kord oli tõu­ke­jõuks tele­saa­de, kus oma­aeg­ne menu­kas tele­aja­kir­ja­nik Moi­de­la Tõnis­son rää­kis oma kruuside kogust. Pea igalt oma rei­silt tõi ta suve­nii­riks kaa­sa kruu­si. Mõte tun­dus tore ja jär­gi­mist vää­riv. Kui­da­gi kuju­nes aga nii, et kruuside ase­mel hakkasid

[:et]Igal tas­sil oma lugu[:]Read More »

[:et] 8. juu­nist 17. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Süda­su­vi­sed koe­rad”. Lee­lo Tun­gal tähis­tab suvel 70. sün­ni­päe­va. Tema kir­ju­ta­tud raa­ma­tu­te pik­ka rida vaa­da­tes hak­kab sil­ma, et eri­li­ne süm­paa­tia tema loo­min­gus kuu­lub koer­te­le. Lee­lo Tun­gal on öel­nud, et üks koer on tei­se ini­m­ese eest. Tema koe­ra nimi on Jür­ka. Meie raa­ma­tu­näi­tu­selt võib lei­da koe­ri igat masti

[:et]Südasuvised koe­rad[:]Read More »

[:et] 8. juu­nist 17. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Hun­did söö­nud, lam­bad ter­ved”. Piret Mil­de­ber­gi illust­ree­ri­tud raa­ma­tu­tes on hun­did söö­nud ja lam­bad ter­ved. Kunst­ni­ku raa­ma­tu­pilti­de­le mahu­vad ära nii mets- kui kodu­loo­mad. Lap­se­põl­vest pea­le on ta loo­mi hul­lu­pöö­ra armas­ta­nud ja kül­lap see­pä­rast neid nii arvu­kalt joo­nis­ta­nud. Piret Mil­de­ber­gi kunst­ni­ku­ni­mi on Pir­rus. Nii on teda juba väikesest

[:et]Hundid söö­nud, lam­bad ter­ved[:]Read More »

[:et] 8. juu­nist 17. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas näi­tus “Suve­must­rid”. Suve­mustreid panid kok­ku Tapa Güm­naa­siu­mi õpi­lased. Lap­si juhen­das õpe­ta­ja Eve Allsoo. [:]

[:et] 1. juu­nist 16. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Lau­lu­pi­du on süda­me asi”. Len­nart Meri ütles 1999. aas­ta lau­lu­peo ava­kõ­nes: “Lau­lu­pi­du on süda­me asi. Nagu ees­ti keel ja meel, nagu armas­tus.” Raa­ma­tu­näi­tu­sel on väl­ja pan­dud raa­ma­tud meie lau­lu­pi­du­de ajaloost. [:]

[:et] 10. maist 29. juu­ni­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus “Mõned üksi­kud vär­vid”. Luua met­san­dus­koo­li õpe­ta­ja, ka kir­ja­ni­ku ja tõl­ki­ja­na tun­tud Vei­ko Belials sea­dis oma viie­küm­nen­daks sün­ni­päe­vaks kok­ku foto­näi­tu­se “Mõned üksi­kud vär­vid”. Peal­ki­ri on tões­ti tabav: üksi­kuid vär­vili­si objek­te leiab vaid mõnelt pil­dilt, ena­mik näi­tu­se­fo­to­sid on must­valged. “Must­val­ge foto estee­ti­ka pae­lub varem või hil­jem kõi­ki, kes

[:et]Mõned üksi­kud vär­vid[:]Read More »

[:et] 2.–30. mai­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus “EV 100. Ees­ti­maa kuld­sed pojad ja tüt­red”. 20. sajand oli Ees­tis esi­me­ne tõe­li­ne spor­di­sajand. See sajand andis pal­ju spor­di­täh­ti ja suu­ri isik­su­si, tänu kel­le ette­as­te­te­le on sport kas­va­nud huvi­ta­vaks ja köit­vaks. Olüm­pia­män­gu­del osa­le­mise õigus anti Ees­ti­le 1920. a., kui meie esin­duse­le või­mal­da­ti osa­võtt Ant­ver­pe­ni olüm­pia­män­gu­dest. Tõst­jast Alfred Neulandist

[:et]EV 100. Ees­ti­maa kuld­sed pojad ja tüt­red[:]Read More »