[:et] 10. juu­list 15. augus­ti­ni Tapa Lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas “Nais­ko­du­kait­se 90. aas­ta­päe­va foto­näi­tus”. Nais­ko­du­kait­se Viru ring­kond alus­tas orga­ni­sat­sioo­ni 90. aas­ta juu­be­li tähis­ta­mist foto­näi­tu­se­ga, mis ava­ti Tar­tu rahu aas­ta­päe­val, 2. veebruaril Lää­­ne-Viru­­maa Kesk­raa­ma­tu­ko­gus Rakveres.

[:et] 8. juu­nist 28. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek “Igal tas­sil oma lugu”. Kol­lekt­sio­nee­ri­mi­ne võib algu­se saa­da puht­ju­hus­li­kult. See­kord oli tõu­ke­jõuks tele­saa­de, kus oma­aeg­ne menu­kas tele­aja­kir­ja­nik Moi­de­la Tõnis­son rää­kis oma kruuside kogust. Pea igalt oma rei­silt tõi ta suve­nii­riks kaa­sa kruu­si. Mõte tun­dus tore ja jär­gi­mist vää­riv. Kui­da­gi kuju­nes aga nii, et kruuside ase­mel hakkasid

[:et]Igal tas­sil oma lugu[:]Read More »

[:et] 8. juu­nist 17. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Süda­su­vi­sed koe­rad”. Lee­lo Tun­gal tähis­tab suvel 70. sün­ni­päe­va. Tema kir­ju­ta­tud raa­ma­tu­te pik­ka rida vaa­da­tes hak­kab sil­ma, et eri­li­ne süm­paa­tia tema loo­min­gus kuu­lub koer­te­le. Lee­lo Tun­gal on öel­nud, et üks koer on tei­se ini­m­ese eest. Tema koe­ra nimi on Jür­ka. Meie raa­ma­tu­näi­tu­selt võib lei­da koe­ri igat masti

[:et]Südasuvised koe­rad[:]Read More »

[:et] 8. juu­nist 17. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Hun­did söö­nud, lam­bad ter­ved”. Piret Mil­de­ber­gi illust­ree­ri­tud raa­ma­tu­tes on hun­did söö­nud ja lam­bad ter­ved. Kunst­ni­ku raa­ma­tu­pilti­de­le mahu­vad ära nii mets- kui kodu­loo­mad. Lap­se­põl­vest pea­le on ta loo­mi hul­lu­pöö­ra armas­ta­nud ja kül­lap see­pä­rast neid nii arvu­kalt joo­nis­ta­nud. Piret Mil­de­ber­gi kunst­ni­ku­ni­mi on Pir­rus. Nii on teda juba väikesest

[:et]Hundid söö­nud, lam­bad ter­ved[:]Read More »

[:et] 8. juu­nist 17. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas näi­tus “Suve­must­rid”. Suve­mustreid panid kok­ku Tapa Güm­naa­siu­mi õpi­lased. Lap­si juhen­das õpe­ta­ja Eve Allsoo. [:]

[:et] 1. juu­nist 16. juu­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Lau­lu­pi­du on süda­me asi”. Len­nart Meri ütles 1999. aas­ta lau­lu­peo ava­kõ­nes: “Lau­lu­pi­du on süda­me asi. Nagu ees­ti keel ja meel, nagu armas­tus.” Raa­ma­tu­näi­tu­sel on väl­ja pan­dud raa­ma­tud meie lau­lu­pi­du­de ajaloost. [:]

[:et] 10. maist 29. juu­ni­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus “Mõned üksi­kud vär­vid”. Luua met­san­dus­koo­li õpe­ta­ja, ka kir­ja­ni­ku ja tõl­ki­ja­na tun­tud Vei­ko Belials sea­dis oma viie­küm­nen­daks sün­ni­päe­vaks kok­ku foto­näi­tu­se “Mõned üksi­kud vär­vid”. Peal­ki­ri on tões­ti tabav: üksi­kuid vär­vili­si objek­te leiab vaid mõnelt pil­dilt, ena­mik näi­tu­se­fo­to­sid on must­valged. “Must­val­ge foto estee­ti­ka pae­lub varem või hil­jem kõi­ki, kes

[:et]Mõned üksi­kud vär­vid[:]Read More »

[:et] 2.–30. mai­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus “EV 100. Ees­ti­maa kuld­sed pojad ja tüt­red”. 20. sajand oli Ees­tis esi­me­ne tõe­li­ne spor­di­sajand. See sajand andis pal­ju spor­di­täh­ti ja suu­ri isik­su­si, tänu kel­le ette­as­te­te­le on sport kas­va­nud huvi­ta­vaks ja köit­vaks. Olüm­pia­män­gu­del osa­le­mise õigus anti Ees­ti­le 1920. a., kui meie esin­duse­le või­mal­da­ti osa­võtt Ant­ver­pe­ni olüm­pia­män­gu­dest. Tõst­jast Alfred Neulandist

[:et]EV 100. Ees­ti­maa kuld­sed pojad ja tüt­red[:]Read More »

[:et] 4.–30. mai­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek “Jär­je­hoid­jad”. Raa­ma­tu­ko­gu­rah­va jär­je­hoid­ja­te kogu. Muist kogu­tud, muist kogu­ne­nud. Jär­je­hoid­jad on raa­ma­tu­sõp­ra­de­le väga vaja­li­kud. Kes siis ikka jõuab ter­vet raa­ma­tut ühe hin­ge­tõm­be­ga läbi luge­da. Jär­je­hoid­jad on ilu­sad, lõbusad (need, mis las­te­le mõel­dud), kuid ka infor­ma­tiiv­sed, vii­da­tes mõne­le huvi­ta­va­le raa­ma­tu­le, tut­vus­ta­des kir­jas­tusi, raa­ma­tu­ko­gusid, eri­ne­vaid kir­jan­dus­sünd­mu­si jne. Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gus­se on kogunenud

[:et]Järjehoidjad[:]Read More »

[:et] 3. maist 2. juu­ni­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas näi­tus “Väi­ke ja vei­der linn”. Aino Per­vi­ku loo­dud Num­mi­Pea linn on väi­ke vei­der linn. Sel­le lin­na ela­ni­kud oma arm­sa­te kiik­su­de ja üle võl­li ise­loo­mu­oma­dus­te­ga võik­sid vabalt olla iga lin­na koda­ni­kud. Jul­gem luge­ja võib ise­gi tun­da ära ise­en­nast, kui söandab enda üle nal­ja hei­ta. Meie näi­tu­sel on väl­jas Tapa

[:et]Väike ja vei­der linn[:]Read More »

[:et] 3. maist 2. juu­ni­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Kunks­moor soo­vi­tab”. Kunks­moor on Aino Per­vi­ku raa­ma­tu­te­ge­las­test üks kuul­sa­maid. Tea­da on ka tema oskus saa­da tõbe­dest ja häda­dest lah­ti ravim­tai­me­de abil. See­tõt­tu võib meie näi­tu­selt lei­da raa­ma­tu­id ravim­tai­me­de koh­ta ja Kunks­moo­ri häid nõu­an­deid. Kap­ten Trumm on samu­ti kohal, pal­der­ja­ni­juu­re pilt ja tärin­gud ka. [:]

[:et] 3. maist 2. juu­ni­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Viker­kaa­rest läbi astu­nud pil­velam­mas”. Aino Per­vi­ku vigu­ri­jut­tu­des muu­tub lam­mas samb­laks. Raa­ma­tu „Draa­ko­nid võõr­sil“ draa­ko­ni­lap­sed pääs­ta­vad lam­bad põle­vast lau­dast. Pau­la läheb maa­le vanaema-vana­i­sa juur­de keva­det vaa­ta­ma ja kohtab kada­ka­te vahel ka lam­baid. Väi­ke val­ge pil­velam­mas aga rändab läbi viker­kaa­re ja iga värv toob kaa­sa oma vär­vi maailma.

[:et]Vikerkaarest läbi astu­nud pil­velam­mas [:]Read More »

[:et] 1.–28. april­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus “Süda­me­st süda­me­le”. April­lis tähis­ta­tak­se süda­me­kuud. Ees­tis on süda­­me- ja vere­soon­kon­na­hai­gu­sed suu­ri­mad sur­ma põh­jus­ta­jad. Olu­li­si­maks ris­ki­fak­to­riks on siin eba­ter­vis­lik elu­viis ja vale toi­tu­mi­ne. Tege­li­kult pii­sab mõne liht­sa põhi­mõt­te jär­gi­mi­sest, et vähen­da­da tar­be­tut koor­must süda­me­le ja väl­ti­da haigestumisohtu. [:]

[:et] 10. april­list 26. mai­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek “Mil­le­st küll on teh­tud väi­ke­sed tüd­ru­kud!”. Klaas­vit­rii­nis võib imet­le­da šoko­laa­di­pa­be­ri­te kol­lekt­sioo­ni. Möö­du­nud sajan­dil oli tüd­ru­ku­te seas väga pop kogu­da šoko­­laa­­di- ja kom­mi­pa­be­reid. Need olid ju nii ilu­sad! Sõb­ran­nad said oma­va­hel kogusid võr­rel­da, vaja­du­sel ka vahe­tus­kau­pa teha ja arut­le­da, et mil­li­ne see kõi­ge parem šoko­laad ikka on. [:]

[:et] 1.–28. april­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas väl­ja­pa­nek “60 aas­tat väärt­kir­jan­dust”. Kul­tuu­ri­aja­ki­ri Loo­min­gu Raa­ma­tu­ko­gu tähis­tab sel aas­tal 60 aas­ta möö­du­mist oma esi­m­ese numb­ri ilmu­mi­sest. Täna­seks on LR logo­ga raa­ma­tu­id ilmu­nud juba pool­teist tuhat. [:]

[:et] 4. april­lil 2017 alus­ta­si­me luule­le­vi­ta­mis­pro­jek­ti­ga „Loe­me saja­ni“. Ees­tis on pal­ju häid luu­le­ta­ja­id, kes on kir­ju­ta­nud väga häid luu­le­tusi. Kah­ju oleks sel­li­ne anne ja varan­dus las­ta kaot­si min­na. Luu­le­raa­ma­tud lau­sa oota­vad riiu­list väl­ja pää­se­mist ja vär­si­read ette luge­mist-kuu­la­mist. Luu­le­tu­sed on tõe­li­ne luge­mise maius­pa­la. Kui õige tähis­taks Ees­ti Vaba­rii­gi täht­sat sün­ni­päe­va las­te­luu­le luge­mise ja levi­ta­mi­se­ga! (Tões­ti,

[:et]“Loeme saja­ni”[:]Read More »

[:et] 23. märt­sist 28. april­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Seit­se paid”. Kui Ene-Maris Tali raa­ma­tu „Pai­lap­siin“ tege­lased on kõik oma tõbe­dest ja häda­dest üle saa­nud, siis on aeg nei­le pai teha. Tõhu­sa ime­ra­vi­mi pai­lap­siin kõr­val toi­mib häs­ti ka lap­se­le teh­tud pai. Vane­ma­te pai laseb lap­sel ennast tur­va­li­selt tun­da ja lap­se pai vane­ma­te­le on liht­salt väga

[:et]Seitse paid[:]Read More »

[:et] 23. märt­sist 28. april­li­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu las­te­osa­kon­nas raa­ma­tu­näi­tus “Kaber”. Täna­vu­se aas­ta loo­ma koh­ta öel­dak­se, et mets­kits, kes teda ei tun­neks. Teda on loo­duses koha­tud või sõi­du ajal autoak­nast näh­tud. Muistsed eest­la­sed ütlesid mets­kit­se koh­ta kaber. Täna­seks on see nimi unus­ta­tud ja kasu­tuse­le võe­tud sõna mets­kits. Too­me raa­ma­tu­näi­tu­sel sel­gust mets­kit­se nime osas ja vaa­ta­me aasta

[:et]Kaber[:]Read More »