Esivanemate varakambristEsivanemate varakambrist

1. det­semb­rist 26. jaa­nua­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus “Esi­va­ne­ma­te vara­kamb­rist”.

Õige pea, aas­tal 2018, tähis­tab Ees­ti Vaba­riik oma sajan­dat sün­ni­päe­va. Ühelt poolt on sada aas­tat nagu tol­mu­kü­be kõik­suses, tei­salt aga aja­va­he­mik, mil­le jook­sul on meie iga­päe­va­ne elu-olu väga pal­ju muutunud.
Lähe­me hetkeks arvu­ti­te ja nuti­te­le­fo­ni­de juu­rest aega­de taha, kus tegut­se­sid, toi­me­ta­sid ja ela­sid oma tava­pä­rast elu ka kir­ja­nik Oskar Lut­su “Keva­de” tegelased.
Nii­siis — “Kui Arno isa­ga koo­li­ma­jja jõu­dis, olid tun­nid juba alanud …”

1. det­semb­rist 26. jaa­nua­ri­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu tee­nin­dus­osa­kon­nas näi­tus “Esi­va­ne­ma­te vara­kamb­rist”.

Õige pea, aas­tal 2018, tähis­tab Ees­ti Vaba­riik oma sajan­dat sün­ni­päe­va. Ühelt poolt on sada aas­tat nagu tol­mu­kü­be kõik­suses, tei­salt aga aja­va­he­mik, mil­le jook­sul on meie iga­päe­va­ne elu-olu väga pal­ju muutunud.
Lähe­me hetkeks arvu­ti­te ja nuti­te­le­fo­ni­de juu­rest aega­de taha, kus tegut­se­sid, toi­me­ta­sid ja ela­sid oma tava­pä­rast elu ka kir­ja­nik Oskar Lut­su “Keva­de” tegelased.
Nii­siis — “Kui Arno isa­ga koo­li­ma­jja jõu­dis, olid tun­nid juba alanud …”