Pisiköidete näitus “Ajastaja”

30. mail 1908. aas­tal sai Tapal teoks esi­me­ne ees­ti kir­ja­kee­le kon­ve­rents. Tar­gad kee­le­me­hed nii Tar­tu kui ka Tal­lin­na poolt tulid Tapa­le, et teha tõsi­seid sam­me ees­ti kir­ja­kee­le ühtlustamiseks.

Täna­vu täi­tub 105 aas­tat sel­lest täht­sast sünd­mu­sest ning mõte oli seda täht­päe­va vei­di eri­li­se­malt esi­le tuua. Olu­li­ne on oma ema­keelt hoi­da, et teda oleks ilus rää­ki­da ja kau­nis kuu­la­ta. Sama olu­li­ne on tal­le­ta­da kir­ja­sõ­na. Ees­ti Naha­kunst­ni­ke Liidu pisi­köi­de­te näi­tus „Ajas­ta­ja“ on tõe­li­ne aus­tus­aval­dus ema­keele­le – kau­nis ees­ti keel läbi Peep Ilme­ti mõt­te ja ees­ti naha­kunst­ni­ke kujunduse.

2.–30. mai­ni Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu I kor­ru­sel pisi­köi­de­te näi­tus “Ajas­ta­ja”.
Vaa­ta pil­te ava­mi­selt.

Näi­tu­se alu­seks on Peep Ilme­ti luu­le­ko­gu “Ajas­ta­ja” poog­nad, mis on trü­ki­tud 2012. aas­tal 150 num­mer­da­tud eksemp­la­ris ja auto­ri poolt sig­nee­ri­tud (lisaks 150 trü­ki­ko­ja köi­tes). Näi­tu­sel on esin­da­tud 43 auto­rit kok­ku 49 tööga.

Peep Ilme­ti luu­le­ko­gu „Ajas­ta­ja“
võtab kok­ku auto­ri seni­se lühi­luu­le loo­min­gu. Hai­ku­dest ja lii­vin­gu­test koos­nev kogu on jao­ta­tud kuue ala­peal­kir­ja alla. Esi­me­ne osa „Ajas­ta­ja“ kuju­tab suurt aas­ta­rin­gi sel­le het­ke­de kor­du­vas kor­du­ma­tu­ses. Tei­se osa „Kulg­aas­ta“ hai­kud on sün­di­nud Lao-zi „Daode­jin­gi“ üle mõtiskle­des. Kol­man­da osa „Lii­vi aas­ta“ hai­kud on kir­ju­ta­tud Juhan Lii­vi luu­le­tus­test läh­tu­des. Nel­jas osa „Lii­vin­gud“ koos­neb auto­ri poolt kasu­tuse­le võe­tud ees­ti algu­pä­ra­ga luu­le­vor­mi näi­de­test. Viies osa „Mee­le­mõl­gu­tuseks“ on auto­ri kaas­sõ­na luu­le­ko­gu­le, kus ta tut­vus­tab oma vaa­teid nen­de­le luu­le­vormi­de­le ja ka seda, kui­das tema ise nen­de kasu­ta­mise juur­de jõu­dis. Kuues osa „Tule­vi­ku luu­le“ koos­neb puhas­test lehe­kül­ge­dest, kuhu nii autor kui raa­ma­tu tule­va­ne oma­nik võib oma kir­ju­ta­tud luu­le­tusi juur­de kirjutada.

Kui­das jõuab luu­le ini­m­ese meel­de, ei tea mit­te kee­gi. Üldi­selt kal­du­tak­se arva­ma, et see tuleb Juma­last. Mõel­da­gu siis Jumala all mida tahes, kas Kõik­su­se ole­must või min­git osa sel­lest, kuni ise loo­dud ja endale sisen­da­tud kujut­luse­ni väl­ja. Küll aga teame, et luu­le­tus sün­nib ini­m­ese mee­les ja et mee­le asu­koht on ini­m­ese peas. Sün­di­nud luu­le­tu­se võib meel­de jät­ta, sel­le võib pähe õppi­da, kuid et see jõuaks teis­te ini­mes­te­ni, tuleb seda kas ette luge­da või kir­ja pan­na. Ette­loe­tud luu­le­tus on het­ke­li­ne, see võib meel­de jää­da, aga võib ka ole­ma­tu­ses­se haih­tu­da. Kir­ja­pan­dud luu­le­tus on pea iga­ve­ne; üks­kõik kui mitu kor­da seda loe­tak­se, see ei kaha­ne. Kui luu­le­tus on ka raa­ma­tu­s­se raiu­tud, siis on sel­le iga­vi­ku­li­sus tun­du­valt kas­va­nud. Ja nii nagu on iga­vi­ku teen­rid kõik trük­ka­lid, on seda ka kõik raa­ma­tu­köit­jad. Raa­ma­tut köi­tes aitab köit­ja iga­vi­ku teel nii luu­le­tust kui ise­en­nast, sest kes jõuaks üles luge­da kõi­ki neid ainu­laad­seid sõr­me­jäl­gi, mida köit­ja on raa­ma­tut köi­tes selle­le jät­nud? Ja mis siis sel­lest, et me neid tava­li­selt ei näe. Ei pea­gi näge­ma, kuid nagu on kir­ju­ta­nud Karl Ris­ti­ki­vi: „Ka sisa­li­ku tee kivil jätab jäl­je, kui­gi me seda ei näe.“ Juba ette täna­des kõi­ki raa­ma­tu­köit­ja­id, kes kind­lus­ta­vad minu luu­le­ko­gu kul­gu nii peas kui peos kui põues, kuhu see peaks vae­va­ta mahtuma.

Peep Ilmet

Näi­tu­sel esin­da­tud autorid:

Tii­na And­ron, Tiia Eik­holm, Illu Erma, Peep Gori­nov, Kül­li Grünbach-Sein, Rene Hal­jas­mäe, Tii­na Hir­ve­soo, Eve Kaa­ret, Kii­ra-Mari­an­ne Kada­rik, Sir­je Krii­sa, Lee­lo Lee­si, Ruu­da Maa­rand, Hed­vig Mäe, Tiiu Mäger, Len­nart Mänd, Piret Män­na, Sai­ma Män­no, Sir­je Mää­rits, Kai­re Olt, Kad­ri Palo­veer, Tii­na Piisang, Jaa­na Päe­va, Täh­ti Roos­ta­lu, Liia Salu­vee, Trii­nu Siil­bek, Sig­ne Tare­maa, Maie Tei­vik, Mari­na Tšerno­bai, Tul­vi-Han­ne­li Turo, Kris­ti Val­dek, Lem­mi Velm­re, Eve Vete­maa, Tiiu Vijar;
EKA naha­kuns­ti osa­kon­nast Anne­li Filipov;
Tar­tu Kõr­ge­mast Kuns­ti­koolist Katrin Mägi;
Kures­saa­re Kuns­ti­koolist Hend­rik Aksa­lu, Sis­sel Maria Mägi, Maria Vera Pše­nitš­na­ja, Rag­ne Roost;
Lätist Iliza­ne Grinber­ga, Armins Ozo­linš, Dace Paze;
Aust­raa­liast Edith Csontos.

Näi­tu­se ava­mi­ne 2. mail kell 17.³⁰
Vaa­ta pil­te ava­mi­selt.