Ambla kirikaias on rist, millel silt – MOE KOOLMEISTER. Risti all hingavad „Jummala“ rahuga kaks meest: Hindrik Hoffberg (16.01.1813–21.11.1876) ja Juhan Hoffberg (16.05.1848–11.11.1876). Nemad ei olnud esimesed koolmeistrid, kes kohalikke lapsi õpetasid, sest Moe kooli asutamisaastaks on kirjasõna järgi 1787. Veel 20. sajandi alguses õppisid kohalikud lapsed Moe külakoolis, mis asus Moe teeristis (esimene maja Moe külas). Veel 1938. aastal oli samal kohal oleva talu nimeks Kooli ja peremeheks seal Jaan Muusikant.
„Moe mõisa viimased mõisnikud olid eestlased. Arbavere mõisa möldri poeg ja aidamehe tütar olid abiellunud ja vanemad ostnud neile neli mõisat – Moe, Einmanni, Saiakopli ja Kaeva karjamõisa. Sel eestlasest mõisnikul Jakob Kurbergil ja tema abikaasal Elisel (sünd Kaljot) olnud neli poega: Arved, Eevald, Herbert ja Voldemar ning kaks tütart; Marta ja Liidia. Neist vanem poeg Arved oli veel kodanliku Eesti riigi päevil Moe mõisasüdame omanikuks. Praeguste Moe piiritustehaste ehitustöid on juhatand üks sakslane Schults. Vabriku valmimise järel joonud ta pikemat aega. Lõpuks olla ta enda vabriku lähedale jõkke ära uputand. Uputamine toimund pilkasel pimedal ööl. Eemal olnud küll inimesi, need polla aga pimeduse tõttu midagi näinud. Kuuldud ainult hüüdu: „Kurat, tule sina, su riiki tulen mina!““ (Kirja pannud Maalbergi Helmi umbes 1960. aastal oma ema käest kuuldud jutu põhjal).
1716. aastal viidi läbi mõisate uurimine. Väljavõte sellest ühe pere kohta Moe (Muddise) mõisale kuulunud Moe külast: „.. peremees Sacka Bertel 50a, tema naine Gret 46a, nende tütred Liso 8a ja Gret 7a, sulane Michel 40a ja tema naine Eva 40a. Perel oli 1 hobune, üks härg ja kaks lehma. Maad oli neil 1/8 adramaad.“ (1 adramaa on 8–12 hektarit.)
1919. aasta maaseadusega riigistati Moe mõisa maad ning jagati asundustaludeks. Tartu raudtee äärde tekkis Moe asundus. 1939. a oli seal 25 majapidamist. Praeguses Moe külas ja mõisa juures asuvates piiritustehase majades kokku oli 64 majapidamist. Moest oli saanud suurküla 89 majapidamisega. Moe asundust ja mõisa läbis juba mitusada aastat vana Vilguta-Moe-Loksu tee. Tee ääres Moe paeplatoo veerel võib veel praegugi näha mõisa paemurru, rehe- ja lubjapõletusahju säilmeid. Lubjakivi lademete vanus Moel on umbes 450 miljonit aastat.
1941. aasta 3. augustil põletasid nõukogude hävituspataljoni ridades olnud kohalikud kommunistlikud noored maha Tapa kesklinna. Samal päeval süütasid samad mehed Moe külas Kiige talu. Kuna sel päeval oli tugev loodetuul, jäi küla Tapapoolne osa tulest puutumata, kagupoolne aga põles maani maha. Talusid hakati taastama juba sõja ajal.
1944. aasta Tapa märtsipommitamiste (Tapat pommitati sellel kuul kolm korda) ajal saabus Moele hulgaliselt sõjapõgenikke Narva kandist. Narva linn oli selleks ajaks juba täielikult purustatud. Majutamisega oli raskusi. Rosalie Savolaineni (sõjapõgenik Auverest, elab tänini Moel) meenutuste põhjal olid kõik vähegi peavarju pakkuvad hooned rahvast täis. Moe mõisa mineerimisest põgenevate sakslaste poolt jutustab ta nii: „Räägitakse, et Moe tehase ja silla demineeris keegi ukrainlane. Tegelikult õpetas ringilippavaid poisikesi sütikuid välja tõmbama tõesti keegi aktsendiga eesti keelt kõnelev meesterahvas, töö tegid ära need samad poisid. Minu vend oli üks neist. Vabrik ja sild suudeti päästa, mõis lendas õhku.“
Mainimata ei saa jätta Moe südant ja tööandjat – piiritustehast. Esimesed andmed sellest, et Moe mõisas oli õlleköök, kus sel perioodil tavaliselt ka viina põletati, on 1688. aastast. Samal aastal Rootsi kuninga käsul välja antud maaseadus võimaldas maaomanikel rohkem oma äranägemist järgi toimetada. Koormised riigile läksid väiksemaks. Tänavu viinakuul ongi paras aeg tähistada 325 aasta möödumist alkoholi tootmise algusest Moel. Kes Moe mõisa ja viinatootmise ajaloost rohkem teavet soovib, leiab seda Moe piiritustööstuse muuseumist.
Saksi raamatukogu Moel ootab Teilt, armas lugeja, oma mälestuskilde kodukandi elust-olust ja inimestest.
Nopped on pärit Anne Raava, Arne Verner Kroonmäe ja Sirje Võsa isiklikest kogudest.
Sõnumed nr 10/408, 25. oktoober 2013