Saksi raamatukogu, mis asub Moel, saab 95-aastaseks. Kus oleks veel sobilikum raamatukogupäevi ja raamatukogu sünnipäeva tähistada oktoobris ehk viinakuu,l kui Moel. On ju kohalik rahvas tänu alkoholi tootmisele omale leiva lauale saanud juba mitusada aastat. Esimesed kirjalikud teated alkoholi tootmisest Moe mõisas on pärit 1688. aastast ehk 325 aastat tagasi. Ei ole siinkandis rohkem alkoholiga pahuksis olnuid kui mujal Eestis, pigem vastupidi. Üle kaheksakümneaastaseid, kes oma elutöö Moe piiritustehases või Nõmmküla sovhoosis teinud, elab piirkonnas kahekümne ringis. Siiani on suurem osa neist ka kohaliku raamatukogu lugejad. Üle viiekümne aasta on Saksi raamatukogu aktiivsed laenutajad olnud Evi-Julie Valdlo, Aino Luhtma, Laine Tamm, Hilda Pärn, Rosalie Savolainen, Helvi Tamm, Juta Peeterman, Meelis Luhtma, Milvi Jõeots, Asta Herm, Raivo Metsallik ning Õie Vulla. Head lugejad ja külastajad, tänan Teid kõiki, sest Teie kujundategi raamatukogu ilme.
Kindlasti huvitab, kuidas on raamatukogu Saksist Moele jõudnud. Lühike vastus oleks – koos kohaliku võimuga. Kui 1918. aastal Virumaale Saksi vald loodi, kohaldati vallasekretäri kabinetis paar kappi raamatute ja ajalehtede jaoks, millest sekretär ise neid laenutas. 1920. aastal moodustati Saksi raamatukogu selts. Seltsi jaoks eraldati juba tuba vallamajas.
1950ndatel valmis Koluotsa külas uus vallamaja, kuhu sai kodu Saksi valla järeltulija Saksi külanõukogu, Punalipu kolhoosi kontor ja Saksi raamatukogu.
1993. aastal moodustati taas Saksi vald. Kuna Moe oli valla suurim asustatud koht, siis hakati uut vallamaja siia rajama. Selleks sai aadressil Moe 1 tühjaks jäänud korterelamu. Esimesena valmisid majas ruumid raamatukogule.
2005. aastal ühines Saksi vald Tapa vallaga ning järgmisel aastal sai Saksi raamatukogust Tapa linnaraamatukogu harukogu. Ühist teed käime siiani.
Kõige vanem raamat Saksi raamatukogu seltsi templiga on 1933. aastal Tartus Eesti kirjanduse seltsi kirjastuse poolt välja antud A. Montgelase „Abraham Lincoln“. Raamat leiti eelmisel aastal Lääne-Virumaa keskraamatukogust. Huvitav on see, et teos jutustab mehest, kes võimule pääses tänu raamatutele ja analüüsivale lugemisele. Nii et, võim ja vaim jälle käsikäes!
Kuna valla leht ilmub just raamatukogupäevade ajal, siis on sobilik välja tuua mõned katkendid sellest raamatust.
„.. noor Lincoln tahtis lugeda. Järgmise raamatuna peale piiblit sattusid talle kätte Aisopose valmid. Kaua oli see ainuke ja ta oskas seda sõna-sõnalt peast. Sellest esimesest lapselektüürist põlvnes Lincolni harjumus, millest ta ei võõrdunud mehe-eas ega presidendinagi: oma väidete selgitamine peamiselt igapäevasest elust võetud juhtumustega. Jah, sageli oli mõni säärane lugu ta ainuke vastus ja võimalus vaidluse lõpetamiseks.“
„Lincolnil oli poisikesena ja samuti hiljeminigi harjumus lugeda kõvasti või vähemalt poole häälega. Nii ta kõneles raamatu sõnadega nagu iseenesele ja töötas läbi, mida „kuulis“. Selle retoorilise lugemisviisiga on seletatav asjaolu, et ta mäletas veel küpse mehena nooruses loetud raamatute sisu sageli kõigis üksikasjus. Sellele seltsis harjumus maha kirjutada ja pähe õppida neid kohti, mis talle eriti meeldisid.“
Pikka iga, palju raamatuid, mis lugejatele meele järele, rohkem kaasaegseid lugemisvõimalusi, külastajate jaoks sooja tuba ja loomulikult rohkem raha, et kõike eelöeldut ellu viia, Sulle, Saksi raamatukogu!
Soovib Sirje Võsa, Saksi raamatukoguhoidja
Sõnumed nr 10/408, 25. oktoober 2013