Tapa vallaraamatukogu ajalugu

1921. aas­tal loo­di Tapa Noor­soo Kas­va­tu­se selt­si raa­ma­tu­ko­gu, mis asus ale­vi­va­lit­su­se ruumi­des Paul Uus­vel­li maja II kor­ru­sel Jaa­ma tn 4.

Seo­ses hari­dus­selt­si­ma­ja ehi­ta­mi­se­ga Nigo­li puies­teel tule­kah­jus hävi­nud koo­li­ma­ja ase­me­le, eral­da­ti seal 1927. aas­tal ruu­mid ka luge­mis­toa ja selt­si raa­ma­tu­ko­gu tar­vis. Alek­san­der Tas­sa poolt val­mis­ta­tud eks­liib­ri­sel on näha, raa­ma­tu­ko­gu kan­dis Tapa Hari­duse Selt­si Rah­va­raa­ma­tu­ko­gu nime.

Pea­le sõda sai raa­ma­tu­ko­gu­le pike­maks pea­tus­ko­haks prae­gu­ne val­la­va­lit­su­se hoo­ne (Pikk tn 15). Kasu­ta­da oli kaks ruu­mi alu­misel kor­ru­sel sis­se­pää­su­ga hoo­vi poolt. Raa­ma­tu­ko­gu oli ava­tud kuuel päe­val näda­las ja töö­ta­ja­id oli üks. 1944. aas­ta oktoob­ris loo­di juur­de veel ühe töö­ta­ja ame­ti­koht. Töö­le asus Hel­ja Jür­gen­son-Bötc­her, kes oli sel­les ame­tis kuni 1977. aastani.

1940-nda­te lõpus koli­ti endis­tes­se lin­na­va­lit­su­se ruumi­des­se hari­dus­selt­si­ma­ja tei­se­le kor­ru­se­le Nigo­li pst 3 (prae­gu 1. Mai pst 5).

1953, 15. veebruaril, moo­dusta­ti Tapa rajoo­ni las­te­raa­ma­tu­ko­gu, mil­le esi­me­seks juha­ta­jaks sai Aino Kah­ru. Aas­ta­te jook­sul töö­ta­jad vahe­tusid, kuid kaua­aeg­se­mad raa­ma­tu­ko­gu­hoid­jad las­te­raa­ma­tu­ko­gus olid Leh­te Vaher­sa­lu (juha­ta­ja 1960–1977), Sil­vi Väin­sa­lu, Sai­ma Pär­nik (juha­ta­ja 1977–1996) ja Kers­ti Burk (juha­ta­ja 1996–1999).

1958. aas­tal asus Tapa raa­ma­tu­ko­gus töö­le noor ja tar­mu­kas oma lin­na tüd­ruk Anne Unnuk. Raa­ma­tu­ko­gu asus 1. Mai pst 5, endi­ses hari­dus­selt­si majas, mida jaga­ti muu­si­ka­kooliga. 1963 loo­di koh­vik-klu­bi „Noo­rus“. Anne Unnuk, Hel­gi Pajo ja pal­ju­de teis­te akti­vis­ti­de kaasa­bil, selle­le klu­bi­le alu­se pani­gi. Järg­ne­va 20 aas­ta jook­sul kut­sus „Noo­rus“ kül­la sport­lasi, ava­li­ku elu tege­lasi, teatri‑, muu­si­ka- ja loo­mu­li­kult kir­jan­dus­ini­me­si. Need iga­kuised üri­tu­sed olid pub­li­ku­roh­ked ja ooda­tud. See oli hea või­ma­lus pak­ku­da alter­na­tiivi nõu­ko­gu­de ajal kohus­tus­li­ku­le „kom­mu­nist­li­ku par­tei juh­ti­misel ja kong­res­si­de val­gu­sel“ kul­ge­va­le igapäevaelule.

Lee­ven­da­maks üldist ruu­mi­puu­dust raa­ma­tu­ko­gu­des, sai 1986. aas­tal las­te­raa­ma­tu­ko­gu uueks asu­ko­haks Pikk tn 15. Samas majas asus koha­lik täi­tev­ko­mi­tee ja pank.

1988. aas­tal muu­tus raa­ma­tu­ko­gu­töö vaba­maks. Raa­ma­tu­ko­gu­le kin­gi­ti Pii­bel, võis tähis­ta­da jõu­le jms. 1989. aas­tal sai raa­ma­tu­ko­gu esi­m­ese saa­de­ti­se välisees­ti raa­ma­tu­id Toron­tos ela­valt Hei­no Jõelt. Ka see oli vaba­du­se märk.

11. juu­lil 1991. aas­tal ennista­ti Tapa lin­na oma­va­lit­sus­lik staatus.

1997. aas­tal sai raa­ma­tu­ko­gu oma esi­m­ese arvu­ti ja sel­le­ga algas uus etapp raa­ma­tu­ko­gu­töös – automatiseerimine.

Päe­va­kor­da ker­kis ka raa­ma­tu­ko­gu­de ühen­da­mi­ne (lin­na- ja lasteraamatukogu).

1998. aas­ta märt­siks val­mis Meri­ke ja Tasu Kor­de­met­sal raa­ma­tu­ko­gu reno­vee­ri­mis­pro­jekt ning sama aas­ta juu­ni­kuus alusta­ti juba ehi­tus­töö­de­ga kuna­gi­ses las­te­aiahoo­nes Koo­li tn 6. 24. mail 1999. aas­tal toi­mus Tapa las­te­raa­ma­tu­ko­gu ava­mis­pi­du uutes ruumi­des hoo­ne tei­sel kor­ru­sel. Lam­mu­tus- ja remon­di­tööd esi­me­sel kor­ru­sel jätkusid.

1998. aas­tal võe­ti raa­ma­tu­ko­gu­des kasu­tuse­le prog­ramm „Kir­jas­to 3000“. Teh­ti algust elekt­ron­ka­ta­loo­gi loo­mi­se­ga. Saa­bu­nud tea­vi­ku­te and­med sisesta­ti otse elekt­ron­ka­ta­loo­gi. Sel­le kõr­valt alusta­ti põhi­fon­di and­me­te sises­ta­mi­se­ga. 1. oktoob­ril 1999 ava­ti las­te­raa­ma­tu­ko­gu ruumi­des Tapa ava­lik internetipunkt.

1. jaa­nua­rist 2000 ühen­da­ti raa­ma­tu­ko­gud üht­seks Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­guks. Anne Unnuk andis raa­ma­tu­ko­gu juha­ta­ja ame­ti üle Kers­ti Burk´ile, jät­ka­tes ise tööd raamatukoguhoidjana.

2. oktoob­rist 2000 ava­ti luge­ja­te­le täis­kas­va­nu­te tee­nin­dus­osa­kond esi­me­sel kor­ru­sel. Raa­ma­tu­ko­gud on taas koos, ühise katu­se all. Jät­kus and­me­te sises­ta­mi­ne elekt­ron­ka­ta­loo­gi. Kas­vas üri­tus­te arv, sest uude majja tul­di hea mee­le­ga, tulid nii luge­jad kui ka külalised.

2003. aas­tal võe­ti kasu­tuse­le raa­ma­tu­ko­gu­prog­ramm RIKS. Kogu raa­ma­tu­ko­gu fond on elektronkataloogis.

1. jaa­nua­rist 2004 alusta­ti elekt­roo­ni­li­se laenutamisega.

2006. aas­tal val­da­de ühen­da­mise käi­gus lii­tusid Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu­ga Jäne­da, Leht­se ja Sak­si raa­ma­tu­ko­gud ning jäl­le algas uus aja­järk – raa­ma­tu­ko­gusid roh­kem, töö­põld laiem.

2007. aas­tal sai Leht­se raa­ma­tu­ko­gu jät­ka­ta tööd juba uutes, vastre­no­vee­ri­tud ruumi­des. Sisus­tus­ki sai tel­li­tud raa­ma­tu­ko­gu vaja­dusi ja ruumi­de või­ma­lu­si arvestades.

Ava­lik inter­ne­ti­punkt, mis oli tegut­se­nud küll raa­ma­tu­ko­gu tei­sel, siis aga esi­me­sel kor­ru­sel, sai 2. jaa­nua­ril 2008 oma­et­te ruu­mid raa­ma­tu­ko­gu­ma­ja kõr­val­tii­vas. Klien­ti­de kasu­tus­se anti 8 arvutit.

2011. aas­ta keva­del tähis­tas Jäne­da raa­ma­tu­ko­gu oma 90. sün­ni­päe­va juba uues asu­ko­has, Jäne­da los­sis. Kit­sas­te­le olu­de­le vaa­ta­ma­ta teosta­ti remont ja sisus­ta­mi­ne suur­su­gu­se hoo­ne mil­jööd arves­ta­des, mis tähen­das, et Jäne­da sai endale huba­se „los­si­raa­ma­tu­ko­gu“.

2011. aas­ta sügi­sel tähis­tas ka Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu oma 90. sün­ni­päe­va. Need on olnud tõe­li­selt tegusad aastakümned.

1. jaa­nua­rist 2019. a jät­kab Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu Tapa val­la­raa­ma­tu­ko­gu nime all ning üht­lasi lisan­dus juur­de 3 haru­ko­gu: Tam­sa­lu raa­ma­tu­ko­gu, Assa­mal­la raa­ma­tu­ko­gu ja Vajan­gu raamatukogu.[:en]

1921. aas­tal loo­di Tapa Noor­soo Kas­va­tu­se selt­si raa­ma­tu­ko­gu, mis asus ale­vi­va­lit­su­se ruumi­des Paul Uus­vel­li maja II kor­ru­sel Jaa­ma tn 4.

Seo­ses hari­dus­selt­si­ma­ja ehi­ta­mi­se­ga Nigo­li puies­teel tule­kah­jus hävi­nud koo­li­ma­ja ase­me­le, eral­da­ti seal 1927. aas­tal ruu­mid ka luge­mis­toa ja selt­si raa­ma­tu­ko­gu tar­vis. Alek­san­der Tas­sa poolt val­mis­ta­tud eks­liib­ri­sel on näha, raa­ma­tu­ko­gu kan­dis Tapa Hari­duse Selt­si Rah­va­raa­ma­tu­ko­gu nime.

Pea­le sõda sai raa­ma­tu­ko­gu­le pike­maks pea­tus­ko­haks prae­gu­ne val­la­va­lit­su­se hoo­ne (Pikk tn 15). Kasu­ta­da oli kaks ruu­mi alu­misel kor­ru­sel sis­se­pää­su­ga hoo­vi poolt. Raa­ma­tu­ko­gu oli ava­tud kuuel päe­val näda­las ja töö­ta­ja­id oli üks. 1944. aas­ta oktoob­ris loo­di juur­de veel ühe töö­ta­ja ame­ti­koht. Töö­le asus Hel­ja Jür­gen­son-Bötc­her, kes oli sel­les ame­tis kuni 1977. aastani.

1940-nda­te lõpus koli­ti endis­tes­se lin­na­va­lit­su­se ruumi­des­se hari­dus­selt­si­ma­ja tei­se­le kor­ru­se­le Nigo­li pst 3 (prae­gu 1. Mai pst 5).

1953, 15. veebruaril, moo­dusta­ti Tapa rajoo­ni las­te­raa­ma­tu­ko­gu, mil­le esi­me­seks juha­ta­jaks sai Aino Kah­ru. Aas­ta­te jook­sul töö­ta­jad vahe­tusid, kuid kaua­aeg­se­mad raa­ma­tu­ko­gu­hoid­jad las­te­raa­ma­tu­ko­gus olid Leh­te Vaher­sa­lu (juha­ta­ja 1960–1977), Sil­vi Väin­sa­lu, Sai­ma Pär­nik (juha­ta­ja 1977–1996) ja Kers­ti Burk (juha­ta­ja 1996–1999).

1958. aas­tal asus Tapa raa­ma­tu­ko­gus töö­le noor ja tar­mu­kas oma lin­na tüd­ruk Anne Unnuk. Raa­ma­tu­ko­gu asus 1. Mai pst 5, endi­ses hari­dus­selt­si majas, mida jaga­ti muu­si­ka­kooliga. 1963 loo­di koh­vik-klu­bi „Noo­rus“. Anne Unnuk, Hel­gi Pajo ja pal­ju­de teis­te akti­vis­ti­de kaasa­bil, selle­le klu­bi­le alu­se pani­gi. Järg­ne­va 20 aas­ta jook­sul kut­sus „Noo­rus“ kül­la sport­lasi, ava­li­ku elu tege­lasi, teatri‑, muu­si­ka- ja loo­mu­li­kult kir­jan­dus­ini­me­si. Need iga­kuised üri­tu­sed olid pub­li­ku­roh­ked ja ooda­tud. See oli hea või­ma­lus pak­ku­da alter­na­tiivi nõu­ko­gu­de ajal kohus­tus­li­ku­le „kom­mu­nist­li­ku par­tei juh­ti­misel ja kong­res­si­de val­gu­sel“ kul­ge­va­le igapäevaelule.

Lee­ven­da­maks üldist ruu­mi­puu­dust raa­ma­tu­ko­gu­des, sai 1986. aas­tal las­te­raa­ma­tu­ko­gu uueks asu­ko­haks Pikk tn 15. Samas majas asus koha­lik täi­tev­ko­mi­tee ja pank.

1988. aas­tal muu­tus raa­ma­tu­ko­gu­töö vaba­maks. Raa­ma­tu­ko­gu­le kin­gi­ti Pii­bel, võis tähis­ta­da jõu­le jms. 1989. aas­tal sai raa­ma­tu­ko­gu esi­m­ese saa­de­ti­se välisees­ti raa­ma­tu­id Toron­tos ela­valt Hei­no Jõelt. Ka see oli vaba­du­se märk.

11. juu­lil 1991. aas­tal ennista­ti Tapa lin­na oma­va­lit­sus­lik staatus.

1997. aas­tal sai raa­ma­tu­ko­gu oma esi­m­ese arvu­ti ja sel­le­ga algas uus etapp raa­ma­tu­ko­gu­töös – automatiseerimine.

Päe­va­kor­da ker­kis ka raa­ma­tu­ko­gu­de ühen­da­mi­ne (lin­na- ja lasteraamatukogu).

1998. aas­ta märt­siks val­mis Meri­ke ja Tasu Kor­de­met­sal raa­ma­tu­ko­gu reno­vee­ri­mis­pro­jekt ning sama aas­ta juu­ni­kuus alusta­ti juba ehi­tus­töö­de­ga kuna­gi­ses las­te­aiahoo­nes Koo­li tn 6. 24. mail 1999. aas­tal toi­mus Tapa las­te­raa­ma­tu­ko­gu ava­mis­pi­du uutes ruumi­des hoo­ne tei­sel kor­ru­sel. Lam­mu­tus- ja remon­di­tööd esi­me­sel kor­ru­sel jätkusid.

1998. aas­tal võe­ti raa­ma­tu­ko­gu­des kasu­tuse­le prog­ramm „Kir­jas­to 3000“. Teh­ti algust elekt­ron­ka­ta­loo­gi loo­mi­se­ga. Saa­bu­nud tea­vi­ku­te and­med sisesta­ti otse elekt­ron­ka­ta­loo­gi. Sel­le kõr­valt alusta­ti põhi­fon­di and­me­te sises­ta­mi­se­ga. 1. oktoob­ril 1999 ava­ti las­te­raa­ma­tu­ko­gu ruumi­des Tapa ava­lik internetipunkt.

1. jaa­nua­rist 2000 ühen­da­ti raa­ma­tu­ko­gud üht­seks Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­guks. Anne Unnuk andis raa­ma­tu­ko­gu juha­ta­ja ame­ti üle Kers­ti Burk´ile, jät­ka­tes ise tööd raamatukoguhoidjana.

2. oktoob­rist 2000 ava­ti luge­ja­te­le täis­kas­va­nu­te tee­nin­dus­osa­kond esi­me­sel kor­ru­sel. Raa­ma­tu­ko­gud on taas koos, ühise katu­se all. Jät­kus and­me­te sises­ta­mi­ne elekt­ron­ka­ta­loo­gi. Kas­vas üri­tus­te arv, sest uude majja tul­di hea mee­le­ga, tulid nii luge­jad kui ka külalised.

2003. aas­tal võe­ti kasu­tuse­le raa­ma­tu­ko­gu­prog­ramm RIKS. Kogu raa­ma­tu­ko­gu fond on elektronkataloogis.

1. jaa­nua­rist 2004 alusta­ti elekt­roo­ni­li­se laenutamisega.

2006. aas­tal val­da­de ühen­da­mise käi­gus lii­tusid Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu­ga Jäne­da, Leht­se ja Sak­si raa­ma­tu­ko­gud ning jäl­le algas uus aja­järk – raa­ma­tu­ko­gusid roh­kem, töö­põld laiem.

2007. aas­tal sai Leht­se raa­ma­tu­ko­gu jät­ka­ta tööd juba uutes, vastre­no­vee­ri­tud ruumi­des. Sisus­tus­ki sai tel­li­tud raa­ma­tu­ko­gu vaja­dusi ja ruumi­de või­ma­lu­si arvestades.

Ava­lik inter­ne­ti­punkt, mis oli tegut­se­nud küll raa­ma­tu­ko­gu tei­sel, siis aga esi­me­sel kor­ru­sel, sai 2. jaa­nua­ril 2008 oma­et­te ruu­mid raa­ma­tu­ko­gu­ma­ja kõr­val­tii­vas. Klien­ti­de kasu­tus­se anti 8 arvutit.

2011. aas­ta keva­del tähis­tas Jäne­da raa­ma­tu­ko­gu oma 90. sün­ni­päe­va juba uues asu­ko­has, Jäne­da los­sis. Kit­sas­te­le olu­de­le vaa­ta­ma­ta teosta­ti remont ja sisus­ta­mi­ne suur­su­gu­se hoo­ne mil­jööd arves­ta­des, mis tähen­das, et Jäne­da sai endale huba­se „los­si­raa­ma­tu­ko­gu“.

2011. aas­ta sügi­sel tähis­tas ka Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu oma 90. sün­ni­päe­va. Need on olnud tõe­li­selt tegusad aastakümned.

1. jaa­nua­rist 2019. a jät­kab Tapa lin­na­raa­ma­tu­ko­gu Tapa val­la­raa­ma­tu­ko­gu nime all ning üht­lasi lisan­dus juur­de 3 haru­ko­gu: Tam­sa­lu raa­ma­tu­ko­gu, Assa­mal­la raa­ma­tu­ko­gu ja Vajan­gu raamatukogu.