Tamsalu raamatukogu ajalugu

Tam­sa­lu Rah­va­raa­ma­tu­ko­gu Selts asu­ta­ti 1. mail 1930. aas­tal. Selt­si asu­ta­ja­teks olid koha­li­kud koo­li­õpe­ta­jad Fre­de­ri­ke Merits, Erich Gut­man ja prl Robal. Selts võt­tis üle tege­vu­se lõpe­ta­nud hari­dus­selt­si Edu (asu­ta­tud 1920) 112 köi­det. Koha­li­ku alg­koo­li hoo­le­ko­gu anne­tas oma 98-köi­te­li­se vene­keel­se ilu­kir­jan­dus­lik­ku kogu. Kuna selt­si­te­ge­vus oli Tam­sa­lus uus asi, siis kogu­ne­sid pal­jud ini­me­sed äsja­loo­dud selt­si juurde.

Esi­me­ne tege­vus­aas­ta oli edu­kas. Pee­ti kirjandus‑, kõne- ja tee­õh­tuid. Selt­si juur­de tek­kis lau­lu­koor ja näi­te­ring. Kor­ral­da­ti pidusid ja teh­ti kor­jan­dusi, mis and­sid selt­si­le sis­se­tu­le­kuid. Aas­ta lõpuks oli raa­ma­tu­ko­gus juba 339 teost ja kas­sas 100 kroo­ni. Liik­meid oli 47, kes kõik olid raa­ma­tu­lae­na­jad. Kesk­mi­selt luges iga lii­ge 22 raamatut.

Edas­pi­di suu­de­ti raa­ma­tu­ko­gu täien­da­da ligi 150 raa­ma­tu võr­ra aas­tas. 1935. aas­ta­ks oli lae­nu­ta­ta­va­te raa­ma­tu­te arv kas­va­nud tuhan­de­ni. Sama aas­ta sügi­sel kor­ral­das selts raa­ma­tu­aas­ta puhul näi­tu­se koos aktu­se­ga. Näi­tust külas­tas ligi 400 ini­mest ning kor­jan­dus raa­ma­tu­ko­gu heaks tõi sis­se 129 kroo­ni. Loe­ta­vaim raa­mat oli Anton Han­sen Tamm­saa­re „Tõde ja õigus“ ning aja­leh­te­dest Vaba Maa ja Uus Eesti.

Selt­si raa­ma­tu­ko­gu on olnud Tam­sa­lu mõi­sa ruumi­des, Uude­kü­la koo­li­ma­jas ja ale­vis Fre­de­ri­ke Merit­sa era­ma­jas. Algus­aas­ta­tel vahe­tusid töö­ta­jad väga sage­li. Ajast, mil raa­ma­tu­ko­gu paik­nes koo­li­ma­ja kit­su­kese klas­si paa­ris sei­na­ka­pis, mäle­ta­tak­se pere­nais­te­na õpe­ta­ja­id Merit­sat, Griffe­lit, Tub­rot ja Soo­de­nit. Raa­ma­tu­ko­gus töö­tas aas­ta­st 1946 Lil­le Kaul, hil­jem Sal­me Kõu. Aktiiv­se ja innu­ka orga­ni­saa­to­ri­na jäi luge­ja­te­le meel­de Nii­na Naza­ro­va. Pik­ka aega (1977–2017) töö­tas raa­ma­tu­ko­gus Rai­li Elmest, ena­mik ajast juhatajana.

1950. aas­tal sai raa­ma­tu­ko­gu kod­uks Mür­gi maja (Kesk 1) tei­sel kor­ru­sel asuv kor­ter. Seal töö­ta­ti uue kul­tuu­ri­ma­ja valmimiseni.

1980. aas­tal kolis raa­ma­tu­ko­gu oma prae­gu­ses­se asu­koh­ta, kul­tuu­ri­ma­ja­ga ühe katu­se alla. Moo­dusta­ti kaks osa­kon­da: las­te­le ja täis­kas­va­nu­te­le ning lisaks luge­mis­saal. Kah­juks vii­ma­ne ei leid­nud kasu­ta­mist, kuna küt­te­süs­tee­mi vea tõt­tu oli seal pide­valt külm. Uues majas käis uudis­ta­ja­id lähe­dalt ja kau­gelt. Toi­musid kir­jan­dus­li­kud koh­tu­mised, kus külalis­teks olid Viru­maa kir­ja­nik Kal­ju Saa­ber, satii­rik Uno Laht, kunst­nik Iivi Raud­sepp, raa­dio­hää­led Reet Made ja Leho Män­nik­soo, toi­me­ta­ja ja kir­ja­nik Asta Põld­mäe, rah­va lem­mi­k­ud Rai­mond Kaug­ver ning Arno Kasemaa ja pal­jud teised. 

Raa­ma­tu­fond hak­kas jõud­salt kas­va­ma sajan­di­va­he­tu­sel, saa­bus umbes tuhat raa­ma­tut aas­tas, nen­de seas ka venekeelseid.

Ava­lik inter­ne­ti­punkt ava­ti 4 arvu­ti­ga 2002. aas­ta augustis.

2005. aas­tal tuli kasu­tuse­le elekt­roo­ni­li­ne raa­ma­tu­ko­gu­süs­teem URRAM, arvu­ti­põ­hi­sele lae­nu­ta­mise­le üle­mi­nek toi­mus 2006. aas­ta suvel.

Sügi­sest 2010 kuni keva­de­ni 2012 toi­mus koo­li­ma­ja remon­di tõt­tu kahe alg­klas­si õppe­töö raamatukogus.

Tapa ja Tam­sa­lu val­da­de ühen­da­mise käi­gus lii­de­ti Tam­sa­lu raa­ma­tu­ko­gu Tapa Val­la­raa­ma­tu­ko­gu­ga ja 1. jaa­nua­rist 2019. a kuu­lub Tam­sa­lu raa­ma­tu­ko­gu Tapa val­la­raa­ma­tu­ko­gu koos­sei­su. 1. veebruarist 2019. a on kasu­tusel raa­ma­tu­ko­gu­prog­ramm RIKS.

Käes­ole­val ajal on raa­ma­tu­ko­gus kaks töö­ta­jat: Ira Kase­kamp (ala­tes 1986. a) ja Mai­re Püt­sepp (ala­tes 2018. a) Raa­ma­tu­fon­di suu­rus on ca 20 000 teavikut.