Hammas hamba vastu

7. veebruarist 31. märt­si­ni 2025. a Jäne­da raa­ma­tu­ko­gus näi­tus „Ham­mas ham­ba vas­tu“.

2025. aas­tal möö­dub 105 aas­tat Tar­tu rahu sõl­mi­mi­sest ja Ees­ti Vaba­dus­sõ­ja lõpust.
Mui­nas­jut­tu­des sei­sab val­gus ala­ti pime­duse vas­tu ning lõpuks on hea­dus ja õig­lus see, mis jääb püsi­ma. Kuid elu ei ole ala­ti mui­nas­jutt. Mõni­kord ei pii­sa lah­ke­test sõna­dest ega kan­nat­lik­ku­sest, sest kur­jus ei kuu­la pal­veid ega hoo­li õig­lu­sest.
Kui vas­tas sei­sab jõud, mis tun­neb vaid vägi­val­da, peab ka hea­dus enda kaits­miseks kasu­ta­ma sama tuge­vaid vahen­deid. Mõned lahin­gud on sel­li­sed, kus rel­va­le saab vas­ta­ta vaid rel­va­ga. „Silm sil­ma, ham­mas ham­ba vas­tu!“ — see ei ole ilus tõde, kuid see on vahel ainus viis, kui­das kur­ju­sele piir panna.

See näi­tus lähi­võit­luse tor­ke­rel­va­dest, püs­si­tää­ki­dest, on pärit Jäne­da kol­lekt­sio­nää­ri kogust ning oma­ni­ku pal­vel tema nime ei nime­ta­ta. Kogus on aja­loo­li­sed tää­gid eri­ne­va­te rii­ki­de rel­va­mu­de­li­te­le ala­tes aas­ta­st 1867 kuni II maa­il­ma­sõ­ja aeg­se­te rel­va­de­ni. See näi­tus ei õhu­ta vägi­val­da, vaid kut­sub pigem mõtisk­le­ma hea­du­se ja kur­ju­se ole­mise vii­si­dest meie maailmas.