03.05.2022 toimus Tapa raamatukogus kauaoodatud kohtumine kirjanik Kristina Ruderiga. Lapsed kuulasid huviga kirjaniku lugusid, mis on inspireeritud elust enesest. Sai nalja ja naeru, oli ka tõsisemaid teemasid. Nii mõnigi kirjutamishuviline sai täna vahvaid ideid, mida kõrva taha panna. Kõlama jäi mõte, et tundkem rõõmu lihtsatest asjadest enda ümber. Isegi lihtne vihmauss võib olla inspiratsiooniallikaks.
01.04.-31.05.2022 oli Tapa raamatukogus üleval Tapa Muusika- ja Kunstikooli 65. aastapäevale pühendatud näitus. Esimesel korrusel olid väljas täiskasvanute kunstiringi tööd (juhendaja Katrin Leete) ja terve teine korrus oli kunstikooli õpilaste tööde päralt (juhendajad Liina Kald ja Renee Aua).
Oli põhjust raamatukogusse sisse astuda, sest näituse tööd pakkusid silmailu ja värvirõõmu. Töid oli tehtud lusti ja rõõmuga ning sageli oli fantaasial lastud vabalt lennata. Avastamist jagus kuhjaga.
Tapa Muusika- ja Kunstikoolile palju õnne ja uusi toredaid õnnestumisi edaspidiseks!
On päris selge, et kõik on üsna segane! Tänapäeva kiire elutempo ja muutused ühiskonnas on paljude inimeste jaoks raske kombinatsioon, mis tekitab stressi. Kuidas jääda tugevaks, mitte alluda ärevushäiretele, sõltuvushäiretele, depressioonile neis segastes oludes? Häid nõuandeid on raamatukaante vahele koondatud üksjagu, päris suur valik leidus näitusel „Ärevas maailmas“ (20.04.-30.05.2022).
4. aprillil 2022. a oli Tapa raamatukogus külaliseks kirjanik ja joogaõpetaja Pamela Maran. Juttu tuli vanaemade ja vanaisade salatarkustest ja sellest, et ka teiste inimeste kogemustest on midagi õppida. Ei tasu midagi üks ühele üle võtta, vaid ikka oma soovide ja mõtetega kooskõlas toimetada. Oh, tore vestlusring oli!
Leian veel midagi väärikalt väärtuslikku Tapa raamatukogu riiulitelt. Need on otsekui peotäis tuhmunud pärleid. Või ei, ei ole tuhmunud, lihtsalt AJATOLM on neid toonind. Need on raamatud möödunud sajandi kahekümnendatest, Tapa raamatukogu algusaegadest.
1921. aastal ilmunud M. J. Eiseni poolt eestistatud „Kalevala“ II köide, mille tiitellehel selgesti loetav templi jälg – Tapa Eesti Nooresoo Kaswatamise Selts. Raamat on ilmunud samal aastal, kui pandi alus ka seltsi raamatukogule (praeguse Tapa raamatukogu eelkäija). Seda köidet on nii hästi hoitud, et poleks häbi ka Rootsi kuningale näidata (kui peaks selline vajadus tekkima). Küll on ka raamatu sisekaanele kleebitud „Raamatu palve lugejale“, mis lugejat korralikkusele manitseb. Ja selle raamatu puhul on see vilja kandnud.
Siis veel usuõpetuse raamat ja A. Strindbergi „Üksi“ ja paar raamatut kaugetest maadest. Tegelikult on kuidagi ülev ja uhke tunne neid vanu raamatuid sirvida, mille lehtede nurgad on rohkete näppude puudutustest kõvasti tumedamaks muutunud. Lehekülgedelt lendub rõõmu, uhkuse- ja rahulolutunnet sellest, et olemas on oma raamatukogu, kust iga lugemisehuviline soovi korral endale raamatu saab koju laenutada. Ja see on juba midagi!
Ja tõesti, ei ole neil raamatutel lemmikloomade hambajälgi, ei leia siit kohvikruuside „ringe“ ega muid jälgi igapäevasest elust-olust. Või siiski. Ühe raamatu vahelt pudeneb välja õrnhapraks kuivanud lilleõieke …
Teine pärl Tapa raamatukogu fondis on KÕNEKAS PÄRL – "Eesti Entsüklopeedia" (1932-1937). Nahksete selgadega kalingurköites raamatud, hästi hoitud, kuigi on näha, et neid siiski on usinasti kasutatud. Raamatukogu vanas inventariraamatus on 27. veebruaril 1964 arvele võetud terve rida raamatuid, muuhulgas V. Pedaja „Suhkrupeedikasvatusest Eestis“ ja V. Lenini „Partei- ja riigi- ja ühiskondlik kontroll“ ning kaheksa köidet Eesti entsüklopeediat koos täiendusköitega.
Mida küll mõtles noor raamatukogu juhataja Anne Unnuk? Ta ju tegelikult teadis, et raamatukogu riiulitele neid eestimeelseid teatmeteoseid panna ei saa. Tollal oli ju ainuvalitsev nõukogude ideoloogia, kõik muu oli keelatud. Kuid ega need köited raamatukogusse esialgu ei jäänudki. Hoidis, varjas ja kasutas neid Anne ajakirjanikust vend Ants Elhi, hiljem ootasid köited Anne Unnuki kodusel raamaturiiulil õiget aega. Ja see aeg tuli!
Kui Eesti Vabariik 20. augustil 1991 taasiseseisvus, siis oli ka entsüklopeedial aeg raamatukogusse naasta, sinna, kus oli tema õige koht – teenima oma rahvast. / Need nahkse seljaga köited on tunnistuseks sellest, et võõras võim ei saa võtta inimestelt armastust oma kodumaa vastu, ei suuda murda nende vaimu, kui nende hinges on kindel teadmine ja südames võitmatu usk – me oleme vaba rahvas!
Märtsi viimasel nädalal (2022. a) esitlevad raamatukogud üle Eestimaa oma kogude pärleid, ehk siis trükiseid, mis millegi poolest silma paistavad või olulised on. Usun, et igal raamatukogul on oma pärlikarp … ja igal pärlil on oma lugu.
Üks Tapa raamatukogu „pärlitest“ on eriti raske ja suur – "The Complete Costume History" (2003). Laiust on tal 30 cm, kõrgust pea poole meetri jagu, lehekülgi 636, mis teeb köite paksuseks 7 cm ja kaalub see teos sinna kümne kilo kanti, nii et parim transpordiviis on see lihtsalt õlale visata. Aafrikas kannaksid naised seda kindlasti elegantselt pea peal.
Soetamise ajal, aastal 2004, oli köite hind päris soolane, kuid raamat tundus nii põnev, et ostetud ta sai. Kui meie raamatukogus järjekordse kunstinäituse üles panemine käis, siis, kunstnikuga vesteldes tuli jutuks ka see uhke kostüümiajaloo raamat. Tõime köite välja ja … staar oli sündinud! Mõnda aega polnud kuulda muud kui vaimustunud üminat ja lehtede pööramise sahinat.
Kuuldused „pärlist“ levisid omasoodu ja iga järgmine kunstnik, kes meie majja sattus, oskas juba raamatut näha küsida. Illustraatorid, kellel nii mõnigi kord tuleb kujutada kaugete maade muinasjutuprintsesse, ülikuid ning muid asjamehi, ei saa ju tegelasele selga joonistada suvalist ilusat kleiti-kostüümi. Oluline on ju ajastu ja mood ning kuidas kostüümid seljas välja näevad. Aga kui tegelane istub? Jaa, tõeliselt hea raamat!
See kõik tuli meelde, kui tõstsin raamatu õlale.
Ka sõna on tegu ja mõttel on jõud.
Paljudes raamatukogudes üle Eesti, nii ka Jänedal ja Tapal, tehtid ja tehakse väljapanekuid Ukraina toetuseks. (märts 2022)
Jõudu sulle, Ukraina!
Slava Ukraini!
2022. a märtsikuus sai Tapa raamatukogu teenindusosakonnas vaadata Viive Noore isikunäitust „Jalutuskäik“.
Lastekirjanduse keskuse kunstiekspert ja rahvusvaheliselt tunnustatud illustraator ning kuraator Viive Noor näitas Tapa raamatukogus oma kõige värskemat loomingut. Külastaja sai tutvuda piltidega, mis kaunistavad nii Eestis kui välismaal välja antud raamatute lehekülgi.
Nagu näituse pealkiri ütles, oli tegemist jalutuskäiguga viimase kümnendi jooksul valminud teoste vahel, mis esindavad kunstniku eri loomejärke. Näha sai nii varasemaid akvarelle kui uuemaid segatehnikas töid. Väljapaneku põhirõhk oligi segatehnikas töödel, mis kuuluvad illustraatori uuema stiili näidete hulka.
Tapa vallaraamatukogu lasteosakond täienes mitmete värvikate ja põnevate lauamängudega, mida saab nii kohapeal mängida kui ka koju laenata! Tule ja pane end proovile kaardimängus, seikle labürindis või näita oma teadmisi ilmaelu kohta.
Mäng võib olla ka suure inimese töö! Soovime kõigile avastamisrõõmu ja mängulusti!
Täname Eesti Kultuurkapitali, kes toetas raamatukogu mängude ostmisel!